🚧 E-pood ei täida hetkel tellimusi

🎉 Avame ametlikult 10.03.2026 — jälgi meid!

SpordiAbi.ee
Põlveliiges

Jooksja põlv ehk Patellofemoraalne valusündroom

Jooksja polv ehk patellofemoraalne valusyndroom (PFVS) on yks levinumaid polvevalu pohjuseid sportlaste seas. Seda iseloomustab hajus valu polvekedra ymbruses, mis syveneb koormusel. PFVS moodustab kuni 25% koigist sporditraumatoloogia polvevaevu juhtudest.

KIRJELDUS

Patellofemoraalne valusyndroom tekib polvekedra (patella) ja reieluu eesmise vao (trochlea) vahelisel koormuse jaotumise hairest. Polvekedra liigub polve painutamisel ja sirutamisel reieluu vaos. Kui polvekedra liikumine on hairitud voi koormus jaotub ebaulehtlaselt, tekib valu. PFVS ei ole alati seotud kohrekahjustusega - sageli on tegemist puhtalt biomehhaanilise probleemiga.

POHJUSED

  • Reie nelipealihase (eriti m. vastus medialis obliquus) norkus
  • Puusalihaste norkus, eriti m. gluteus medius
  • Polve dunaamiline valgus (polv vajub sissepoole) jooksmisel ja kyykimisel
  • Jalalaba liigne pronatsioon
  • Patellaarkooluse ja iliotibiaaltrakti pingsus
  • Jarsk treeningkoormuse suurendamine
  • Kova treeningpind

SUMPTOMID

  • Hajus eesmine polvevalu polvekedra ymbruses voi taga
  • Valu syveneb treppidel kaimisel (eriti alla), kyykimisel ja pikalt istumisel
  • "Kinosaali sumptom" - valu tekib pika istumise jarel polve painutatud asendis
  • Krepitus (pragisemine) polvekedra all polve painutamisel
  • Turset tavaliselt ei esine voi on kerge
  • Polv voib tunduda ebastabiilsena, kuigi tegelikke sidemekahjustusi pole

DIAGNOOSIMINE

  • Kliiniline uuring on pohinaidiline: valu polvekedra tagatsereerumisel
  • Clarke'i test - polvekedra surumine vastu reieluud ja patsiendil palutakse nelipealihas pingutada
  • Biomehhaaniline hindamine - yhe jala kykk, step-down test
  • Rontgenylesvotel naha polvekedra asendit (sunrise-vaade)
  • MRT on naidustatud ainult siis, kui kahtlustatakse kohre- voi meniskikahjustust

RAVI

  • Fysioteraapia on pohiravi: reie nelipealihase tugevdamine (eriti VMO), puusalihaste treening
  • Harjutused: suletud ahela harjutused, puusa abduktorid, kehatyve stabiilsus
  • Teipimine (McConnelli tehnika) - polvekedra mediaalne toetamine
  • Jalatsid ja sisetallad pronatsioonikontrolliks
  • Poletikuvastased ravimid lyhiajaliselt valu leevendamiseks
  • Treeningkoormuse kohandamine - valtida valupohjustavaid tegevusi
  • Kirurgiline ravi on aarmisel harva vajalik

ENNETAMINE

  • Regulaarne puusa- ja reielihaste treening
  • Jooksutehnika parandamine ja sammusageduse suurendamine
  • Sobivate jooksujalatsite valik
  • Treeningkoormuse jarkjarguline suurendamine
  • Kehatyve stabiilsustreening

NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.