Plantaarfastsiit e. Kukekannus

Plantaarfastsiit on kõige sagedasem kannavalu põhjus, mõjutades kuni 10% elanikkonnast elu jooksul. Rahvakeeli tuntud kui kukekannus, kuigi röntgenil nähtav luukasvend (kannakääs) ei ole tegelikult valu põhjus. Seisund on põletikuline ja degeneratiivne protsess plantaarfastsia — jala tallaaluse sidekoe — kinnituskohas kandluu külge.

ANATOOMIA

Plantaarfastsia on paks, kiuline sidekude, mis:

• ●Kulgeb kandluu siseküljelt (tuber calcanei) varvaste tüvele
• ●Toetab jala pikivõlvi nagu vibunöör
• ●Absorbeerib igal sammul kuni 14% kogu jõust
• ●Koosneb kolmest kimpust: mediaalne (kõige paksem ja sagedasem valukoht), tsentraalne ja lateraalne

PÕHJUSED

Plantaarfastsiit on multifaktoriaalne seisund:

• ●Biomehhaanilised: lamedad jalad (overpronation), kõrge jalalaevõlv, pöia ebanormaalne mehhaanika
• ●Kitsad sääremarjalihased (gastrocnemius-soleus) — üks olulisimaid riskitegureid
• ●Ülekaal ja rasvumine — suurendab plantaarfastsia koormust igal sammul
• ●Pikaajaline seismine tööl (kaupluse müüjad, kirurgid, õpetajad)
• ●Äkiline treeningkoormuse tõstmine jooksmisel
• ●Ebasobivad jalanõud: õhuke tall, puuduv kannatugi
• ●Vanus: 40-60 eluaastat on kõige sagedasem vanusegrupp
• ●Sportlased: jooksjad, korvpallurid, tantsijad

SÜMPTOMID

• ●Klassikaline esimese sammu valu hommikul — kõige iseloomulikum sümptom
• ●Terav, torkiv valu kanna all, pigem mediaalsel küljel
• ●Valu väheneb mõne minuti kõndimisega, kui fastsia „soojeneb"
• ●Valu taastub pärast pikka istumist ja uuesti kõndima hakkamist
• ●Pikaajalise seismise ja kõndimise järel valu süveneb päeva lõpuks
• ●Valu võib olla nii tugev, et patsient lonkab

DIAGNOOSIMINE

• ●Kliiniline diagnoos: tüüpiline anamnees + palpatsioonitundlikkus kanna mediaalsel küljel
• ●Windlass test: varvaste dorsaalfleksioon kutsub esile valu — kinnitab diagnoosi
• ●Röntgenülesvõte: võib näidata kannakääsi (heel spur), kuid 50% asümptomaatilistel inimestel on samuti kannakääs — see EI OLE valu põhjus
• ●Ultraheli: plantaarfastsia paksenemine (>4 mm on patoloogiline), hüpoehhogeensed piirkonnad
• ●MRT: näitab fastsia paksenemist, luuüdi turset kandluus, välistab stressmurru
• ●Diferentsiaaldiagnoos: kandluu stressmurd, kannapiirkonna närvi kinnijäämine, tarsal tunnel sündroom, rasvpadja atroofia

RAVI

Konservatiivne ravi on efektiivne 80-90% juhtudest:

1. Venitamine — kõige olulisem osa ravist:

• ●Sääre tagumiste lihaste venitamine (gastrocnemius ja soleus) — 3 korda päevas, 30 sekundit
• ●Plantaarfastsia spetsiifiline venitamine: varvaste tagasi painutamine ja fastsia palpeeritav pinge
• ●Jallarulli harjutus: külmutatud pudeli rullimine jala all

2. Tallatugesed ja jalatsid:

• ●Ortopeedilised sisetallad (orthotics): toetavad jalalaevõlvi ja vähendavad fastsia koormust
• ●Kannapolstrid: lihtne ja efektiivne
• ●Tugeva tallaga jalanõud igapäevaseks kasutamiseks
• ●Vältida paljajalu kõndimist kodus — kasutada toetavaid sisesussse

3. Öine lahas (night splint):

• ●Hoiab jala dorsaalfleksioonis öö jooksul
• ●Takistab fastsia lühenemist une ajal
• ●Vähendab hommikust esimese sammu valu

4. Lööklaineteraapia (extracorporeal shockwave therapy):

• ●Efektiivne kroonilistel juhtudel (>6 kuud)
• ●Stimuleerib kudede paranemist ja verevoolu
• ●Tavaliselt 3-5 seanssi

5. Süsteravi:

• ●Kortikosteroidi süst: kiire, kuid ajutine leevendus (4-6 nädalat), risk fastsia rebendiks korduval kasutamisel
• ●PRP (trombotsüütidega rikastatud plasma): pikemaajalisem toime, stimuleerib paranemist

6. Kirurgiline ravi (ainult 5-10% juhtudest, kui konservatiivne ravi 6-12 kuud ebaõnnestunud):

• ●Plantaarfastsia osaline vabastamine (partial plantar fasciotomy)
• ●Endoskoopiline või avatud tehnika
• ●Gastrocnemiuse pikendamine (Strayer protseduur) kitsaste sääremarjalihaste korral

TAASTUMINE

• ●Enamik patsiente paraneb 6-18 kuu jooksul konservatiivse raviga
• ●Venitamine ja orthotics peaksid olema püsiv osa igapäevarutiinist
• ●Ennetamine: adekvaatsed jalatsid, kehakaalu kontroll, järk-järguline koormuse tõstmine treeningul