SPORDIVIGASTUSTE PÕHJUSED

Spordivigastused tekivad mitme teguri koosmõjul. Nende tegurite mõistmine aitab vigastusi ennetada ja koostada tõhusaid treeningprogramme. Vigastuste riskitegurid jagunevad sisemisteks (sportlasest sõltuvateks) ja välisteks (keskkonnast ja tingimustega seotuteks).

KIRJELDUS

Spordivigastuste põhjuste mõistmine on ennetustöö alus. Vigastused ei teki tavaliselt ühe teguri tagajärjel, vaid mitme riskiteguri koosmõjul. Teadusuuringud näitavad, et enamikku spordivigastusi on võimalik vähemalt osaliselt ennetada, kui tuvastada ja maandada peamised riskitegurid. Epidemioloogilised andmed näitavad, et vigastuste esinemissagedus varieerub spordialati märkimisväärselt — kontaktspordis on risk kõrgeim.

PÕHJUSED

Sisemised riskitegurid on seotud sportlase enda keha ja psühholoogiaga:

Vanus ja areng:

• ●Noortel sportlastel on kasvutsoonid (epifüüsid) vigastustele vastuvõtlikud
• ●Keskeas (35+) väheneb kudede elastsus ja taastumiseks kuluv aeg pikeneb
• ●Vanemas eas suurenevad degeneratiivsed muutused liigestes ja kõõlustes

Painduvus ja liikuvus:

• ●Nii liigne kui ka puudulik painduvus suurendavad vigastusriski
• ●Liigeste hüpermobiilsus suurendab nikastuste riski
• ●Jäigad lihased ja kõõlused on vastuvõtlikumad venitustele ja rebenditele

Lihastasakaal:

• ●Agonist-antagonist lihaspaaride jõudude ebasuhe (nt reie nelipea ja hamstring)
• ●Keha vasaku-parema poole jõudude erinevus üle 10%
• ●Nõrgad stabilisaatorlihased (eriti kehatüve sügavad lihased)
• ●Puudulik neuromuskulaarne kontroll

Varasemad vigastused:

• ●Läbipõetud vigastus on üks tugevaimaid ennustajaid uuele vigastusele
• ●Ebapiisavalt paranenud vigastus ja liiga varajane spordi juurde naasmine
• ●Armkude on vähem elastne kui algne kude

Biomehaanika:

• ●Valgusasend põlvedes (knock-knees) suurendab eesmise ristatiside vigastusriski
• ●Lampjalgsus muudab alajäsemete biomehaanika ahelat
• ●Vale jooksu- või maandumistehnika

Psühholoogilised tegurid:

• ●Stress ja ärevus vähendavad tähelepanu ja reaktsioonikiirust
• ●Ülemäärane võistlusinnukus ja valuvalmidus
• ●Väsimus ja motivatsioonilangus

SÜMPTOMID

Välised riskitegurid on seotud treeningkeskkonna ja -tingimustega:

Varustus:

• ●Kulunud või valesti valitud spordijalatsid
• ●Puudulikud kaitsevahendid (kiiver, põlvekaitsmed, suukaitse)
• ●Sobimatu varustuse suurus

Treeningpind:

• ●Ebatasane maastik (juurikad, augud)
• ●Liiga kõva pind (asfalt, betoon) suurendab ülekoormusvigastuste riski
• ●Märg, libe või jäine pind suurendab kukkumisriski

Ilmastik:

• ●Kuum ja niiske ilm: suurendab dehüdratatsiooni ja lihaskrampide riski
• ●Külm ilm: lihased on jäigemad, soojendus võtab kauem aega

Treeningvead:

• ●Liiga kiire koormuse suurendamine (üle 10% nädalas)
• ●Ebapiisav soojendus enne treeningut
• ●Puudulik taastumisaeg treeningute vahel
• ●Monotoonne treening (samad liigutused korduvalt)

ENNETAMINE

Vigastuste ennetamiseks tuleb arvestada nii sisemiste kui ka väliste teguritega:

• ●Mitmekülgne treening: jõud, painduvus, tasakaal ja koordinatsioon
• ●Korralik soojendus: 10–15 minutit progresseeruvat tegevust
• ●Koormuse järkjärguline suurendamine
• ●Piisav puhkus ja taastumine
• ●Sobiv varustus ja selle regulaarne kontrollimine
• ●Biomehhaaniliste probleemide korrigeerimine (treeninguga, tallaldistega)
• ●Psühholoogiline ettevalmistus ja stressijuhtimine