Hüppeliigeste sidemete rebendid

Hüppeliigese sidemete rebendid on üks levinumaid spordivigastusi. Need moodustavad kuni 25% kõigist spordivigastustest. Kõige sagedamini kannatavad lateraalsed (välimised) sidemed, mis vigastatakse jala sissepoole pöördumisel (inversioon).

KIRJELDUS

Hüppeliigese lateraalsed sidemed koosnevad kolmest sidemest: ATFL (anterior talofibular ligament) ehk eesmine sääreluu-kondiluuside on kõige sagedamini vigastatud side, CFL (calcaneofibular ligament) ehk sääreluu-kandluuside stabiliseerib hüppeliigest külje pealt, ja PTFL (posterior talofibular ligament) ehk tagumine sääreluu-kondiluuside on kõige tugevam lateraalne side, mis vigastub harva. Mediaalsed (sisemised) sidemed ehk deltoidside on tugevamad ja vigastuvad harvem.

PÕHJUSED

Tüüpiline mehhanism on jala sissepoole pöördumine (inversioon) koormatud jalale:

• ●Maandumine ebatasasele pinnale või teise mängija jalale
• ●Äkiline suunamuutus jooksmisel
• ●Maandumine hüppelt vigasasendis
• ●Korvpall, jalgpall, võrkpall, jooksmine ja matkamine on kõige levinumad spordialad

SÜMPTOMID

I aste (kerge nikastus):

• ●Sidemekiudude venitamine, kuid mitte rebimine
• ●Kerge valu ja turse, liiges on stabiilne
• ●Kõndimine on võimalik, kuid ebamugav
• ●Paranemisaeg: 1–3 nädalat

II aste (osaline rebend):

• ●Osa sidemekiududest on rebenenud
• ●Mõõdukas valu, turse ja verevalum
• ●Liigese mõõdukas ebastabiilsus, kõndimine raske
• ●Paranemisaeg: 3–6 nädalat

III aste (täielik rebend):

• ●Side on täielikult rebenenud (sageli mitu sidet)
• ●Tugev valu, turse ja ulatuslik verevalum
• ●Liigese ebastabiilsus, jalal ei saa seista
• ●Paranemisaeg: 6–12 nädalat

DIAGNOOSIMINE

• ●Ottawa hüppeliigese reeglid: röntgenülesvõte on vajalik, kui patsient ei suuda teha 4 sammu või esineb hellus luulistes piirkondades
• ●Eesmine sahtlitest (anterior drawer test): hindab ATFL-i terviklikkust
• ●Taluse kaldtest: hindab CFL-i
• ●Röntgen: välistab luumurru
• ●MRT: vajalik keerulisemate juhtude korral, näitab sidemekahjustuse ulatust

RAVI

Kohe pärast vigastust:

• ●R.I.C.E. protokoll (puhkus, jää, kompressioon, elevatsioon)
• ●Koormuse mahaarvamine vigastatud jalalt (kargud vajadusel)
• ●Hüppeliigese ortoosi või elastse sideme kasutamine

Taastusravi:

• ●I faas (1.–2. nädal): turse vähendamine, valu kontroll, liikuvuse taastamine
• ●II faas (2.–4. nädal): jõuharjutused (kummilint, varvastele tõus), propriotseptsioonitreening
• ●III faas (4.–8. nädal): funktsionaalsed harjutused (tasakaalulaud, jooksmine, suunamuutused)
• ●IV faas: spordiala-spetsiifilised harjutused ja naasmine võistlusspordile

Kirurgiline ravi:

• ●Näidustatud kroonilise ebastabiilsuse korral, kui konservatiivne ravi on ebaefektiivne
• ●Kõrgema taseme sportlastel III astme rebendite korral
• ●Brostrom-Gouldi operatsioon on levinuim meetod

ENNETAMINE

• ●Propriotseptsioonitreening: tasakaaluharjutused (ühel jalal seismine, tasakaalulaud) vähendavad korduvvigastuse riski 50%
• ●Hüppeliigese ortoosid ja teipmine riskialadel
• ●Korralik soojendus enne treeningut
• ●Sobivad spordijalatsid hea hüppeliigese toega
• ●Peroneaalsete lihaste tugevdamine