Kaelavalu

# Kaelavalu sportlastel

Kaelavalu on levinud probleem sportlastel, mis võib tuleneda lihasvenitusest, lülidevahelise ketta patoloogiast, liigese funktsioonihäirest või traumast. Kaelapiirkonna vigastused nõuavad hoolikat hindamist, sest lülisamba kaelaosas kulgeb seljaaju, mille kahjustus võib põhjustada tõsiseid neuroloogilisi tagajärgi. Enamik kaelavalusid paraneb konservatiivse raviga.

Mis see on?

Lülisamba kaelaosa (lad. columna cervicalis) koosneb seitsmest lülist (C1–C7). Kaks ülemist lüli on spetsialiseerunud: C1 (atlas) ja C2 (axis) võimaldavad pea pööramist ja noogutamist. C3–C7 lülide vahel on lülivahelised kettad, mis absorbeerivad koormust ja võimaldavad liikuvust.

Iga taseme juurest väljuvad spinaalnärvid, mis innerveerivad kaela, õlga ja ülajäsemeid. Kaelapiirkonda stabiliseerivad sügavad lihased (sügavad kaela fleksorid, multifidus) ja pinnapealsed lihased (trapetslihas, sternocleidomastoideus), samuti sidemed ja liigeskapslid.

Kaelavalu võib pärineda igast nimetatud struktuurist — lihastest, liigestest, ketastest, närvijuurtest või sidemetest.

Peamised sümptomid

• ●Kaela valu ja jäikus — eriti hommikul, paraneb liikumisega
• ●Liikuvuse piiratus — pööramine, painutamine ja sirutamine valulikud
• ●Peavalu — sageli kuklast kiirguvalt (tservikaalse päritoluga peavalu)
• ●Kiirgav valu õla ja ülajäseme suunas (radikulopaatia korral)
• ●Tuimus ja surinad kätes — viitab närvijuure kompressioonile
• ●Lihaspinge ja trigger-punktid trapetslihastes ja kaela tagaosas
• ●Pearinglus — harva, kuid võimalik tservikaalse päritoluga

Miks kaelavalu tekib?

Lihasvenitus ja müofastsiaalne valu

• ●Äkiline pealiigutus (whiplash-mehhanism): kontaktspordis, kokkupõrkel
• ●Ebaõige treeningutehnika raskuste tõstmisel (kangitõmme, ülaltõuge)
• ●Pikaajaline vale kehahoiak (pea ettepoole asend, "tech neck")
• ●Pikk arvuti- ja nutiseadme kasutamine koormab kaelalihaseid

Lülivahelise ketta patoloogia

• ●Diskiprotrussioon või -hernia — ketta väljasopistus võib suruda närvijuurt
• ●Degeneratiivsed muutused (spondüloos) — eriti vanematel sportlastel

Traumaatilised vigastused

• ●Lülimurd, sidemete rebendid, whiplash-vigastus — kontaktspordis ja kukkumistel

Punased lipud — pöördu KOHE arsti poole!

Järgnevad sümptomid nõuavad kohest meditsiinilist abi:

• ●Neuroloogilised sümptomid: tuimus, nõrkus või surinad kätes JA jalgades
• ●Kõndimis- või tasakaaluhäired
• ●Kusepidamatus või roojapidamatus
• ●Tugev valu pärast traumat, eriti kontaktspordi kokkupõrke järel
• ●Lhermitte'i sümptom: elektrilöögilaadne tunne kaela painutamisel (viitab seljaaju ärritusele)

Kellel kaelavalu kõige sagedamini esineb?

• ●Kontaktsportlased (ragbi, jalgpall, jäähoki, maadlus)
• ●Raskejõustikuga tegelejad
• ●Ujujad (kaela pööramine hingamiseks)
• ●Ratturid (pikaajaline kaela sirutamine)
• ●Kontoritöötajad, kes ka harrastussporti teevad

Diagnoosimine

• ●Kliiniline uuring: liikuvuse hindamine kõigis suundades (fleksioon, ekstensioon, rotatsioon, lateraalfleksioon)
• ●Neuroloogiline uuring: refleksid, tundlikkus, lihasjõud ülajäsemetes
• ●Spurlingi test: kaelaosa kompressioon ja kallutamine — positiivne test viitab närvijuure kompressioonile
• ●Ülajäseme neurodynaamilised testid
• ●Röntgen: luuline struktuur, joondus, degeneratiivsed muutused
• ●MRT: kuldstandard pehmekoe hindamiseks (kettad, seljaaju, närvijuured)
• ●EMG/NCS: närvide hindamine kroonilise radikulopaatia korral

Mida saab ise teha?

Harjutused

Kaela retraktsioon (lõua sissetõmbamine):

Istuge sirgelt, tõmmake lõug sisse, hoidke 5 sekundit, 10 kordust. Parandab kaela asendit ja vähendab survet närvijuurtele.

Isomeetriline kaela tugevdamine:

Asetage käsi vastu otsmikku (seejärel kukla, mõlema kõrva vastu) ja suruge pead käe vastu ilma kaela liigutamata. Hoidke 5 sekundit, 10 kordust igasse suunda.

Trapetslihase venitus:

Kallutage pead vasakule, vasaku käega aidake kergelt. Hoidke 30 sekundit, 3 kordust mõlemal poolel.

Rinnalihase venitus:

Seiske ukseava juures, käed uksepiidal. Astuge ette, kuni tunnete venitust. Hoidke 30 sekundit.

Ergonoomika

• ●Ekraan silmade kõrgusel, küünarnukid 90° nurga all
• ●Regulaarsed pausid (iga 30 minuti tagant)
• ●Nutitelefoni kasutamine silmade kõrgusel, mitte süles

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Sümptomid ei parane 2 nädalaga eneseabiga
• ●Valu süveneb või tekivad uued sümptomid
• ●Tuimus, nõrkus või surinad kätes
• ●Kaelavalu pärast traumat
• ●Peavalu, mida pole varem esinenud

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Konservatiivne ravi (enamikul juhtudel)

• ●Füsioteraapia: manuaalteraapia, sügavate kaela fleksorite treening, skapulaarse stabilisatsiooni harjutused, kehahoiaku korrigeerimine
• ●Ravimid: MSPVR (ibuprofeen, naprokseen), lihasrelaksandid lühiajaliselt
• ●Manuaalteraapia: osteopaatia, kiropraktika (koolitatud spetsialist)
• ●Kuuma/külma teraapia sümptomite leevendamiseks

Kirurgiline ravi (harva vajalik)

• ●Diskihernia koos progresseeruva neuroloogilise defitsiidiga
• ●Seljaaju kompressioon (müelopaatia)
• ●Ebastabiilsed lülimurrud

Taastumine ja spordi juurde naasmine

| Vigastuse tüüp | Taastumisaeg | Tingimused |

|---|---|---|

| Kerge lihasvenitus | 1–2 nädalat | Valutu liikuvus taastunud |

| Ketta patoloogia | 4–12 nädalat | Neuroloogilised sümptomid taandunud |

| Lülimurd | 3–6+ kuud | Spetsialisti range jälgimine |

Kontaktsporti naasmine nõuab alati:

• ●Täielikku sümptomivabadust
• ●Normaalse liikuvusulatuse taastumist
• ●Kaelalihaste jõu taastumist
• ●Spetsialisti luba

Ennetamine

• ●Kaelalihaste regulaarne tugevdamine — isomeetrilised harjutused 3 korda nädalas
• ●Õige kehahoiak igapäevaelus ja treeningutel
• ●Adekvaatne soojendus — kaela pööramine ja kallutamine enne treeningut
• ●Ergonoomilise töökoha tagamine — ekraani kõrgus, tooli tugi
• ●Nutiseadmete kasutamine silmade kõrgusel
• ●Kontaktspordis korrektne tehnika ja kaitsevarustus

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas kaelavalu on alati tõsine?

Enamik kaelavalu on lihaseline ja paraneb iseenesest 1–2 nädalaga. Tõsised põhjused (diskihernia, lülimurd) on harvad, kuid neid tuleb välistada, kui esinevad neuroloogilised sümptomid.

Kas kaelavaludega tohib trenni teha?

Kerge kaelavalu korral võib treenida, vältides valuprovotseerivaid harjutusi. Tugeva valu, tuimuse või nõrkuse korral tuleb treening katkestada ja pöörduda arsti poole.

Kas "tech neck" on päris diagnoos?

"Tech neck" ei ole meditsiiniline diagnoos, vaid populaarne termin pikaajalise nutiseadme kasutamisest tekkiva kaela ülekoorumuse kohta. Probleem on siiski reaalne ja vajab ennetamist.

Kas padi mõjutab kaelavalu?

Jah, oluliselt. Padi peaks toetama kaela loomulikku kumerust. Liiga kõrge või madal padi hoiab kaela ebaõiges asendis ja võib tekitada valu. Soovitatav on mäluvahust ortopeedline padi.

Millal on MRT-uuring vajalik?

MRT on vajalik, kui esinevad neuroloogilised sümptomid (tuimus, nõrkus), valu ei parane 6 nädalaga konservatiivse raviga või traumajärgse valu korral.

Kokkuvõte

Enamik kaelavalu sportlastel on lihaseline ja paraneb konservatiivse raviga 1–4 nädalaga. Oluline on ära tunda punased lipud (tuimus, nõrkus, tasakaaluhäired), mis nõuavad kohest meditsiinilist abi. Regulaarne kaelalihaste tugevdamine, ergonoomika ja õige sporditehnika on parim ennetus.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.