FÜÜSILISE KOORMUSE VASTUNÄIDUSTUSED

Füüsiline aktiivsus on tervisele kasulik, kuid teatud meditsiiniliste seisundite korral võib intensiivne kehaline koormus olla ohtlik. Vastunäidustused jagunevad absoluutseteks (treening on rangelt keelatud) ja suhtelisteks (treening on lubatud piirangutega ja arsti järelevalve all).

KIRJELDUS

Füüsilise koormuse vastunäidustused on meditsiinilised seisundid, mille korral treenimine võib ohustada tervist. Nende tundmine on oluline nii sportlastele, treeneritele kui ka harrastajatele. Enne uue treeningprogrammiga alustamist on soovitatav konsulteerida arstiga, eriti kui esineb kroonilisi haigusi, varasemaid südameprobleeme või muid riskitegureid.

PÕHJUSED

Vastunäidustused tulenevad peamiselt südame-veresoonkonna, hingamiselundkonna, metaboolsete ja luu-lihaskonna haigustest, mis võivad koormuse ajal ägeneda.

SÜMPTOMID

Absoluutsed vastunäidustused — seisundid, mille korral füüsiline koormus on rangelt keelatud kuni seisundi stabiliseerumiseni:

• ●Äge müokardiit (südamelihase põletik): treenimine võib põhjustada eluohtlikke rütmihäireid
• ●Ebastabiilne stenokardia: koormuse ajal suureneb müokardiinfarkti risk
• ●Raske aordiklapi stenoos: südame väljutusmaht on piiratud, koormuse ajal võib tekkida minestus või südameseiskus
• ●Äge kopsuemboolia või süvaveenitromboos: füüsiline koormus võib trombi liikuma panna
• ●Äge aordidissekatsioon: koormus tõstab vererõhku ja suurendab rebendiriski
• ●Kontrollimata südame rütmihäired: tahhüarütmiad võivad koormuse ajal süveneda
• ●Äge südamepuudulikkus (dekompenseeritud): süda ei suuda suurenenud koormusega toime tulla
• ●Äge perikardiit: südamepauna põletik, millega kaasneb rindkerevalu
• ●Hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia: ootamatu südamesurma risk noortel sportlastel

Suhtelised vastunäidustused — seisundid, mille korral tuleb arvestada individuaalse riskiga ja konsulteerida arstiga:

• ●Kontrollimata arteriaalne hüpertensioon (süstoolne >180 mmHg ja/või diastoolne >110 mmHg)
• ●Mõõdukas klapiriie (klapipuudulikkus)
• ●Elektrolüütide tasakaaluhäired (hüpokaleemia, hüpomagneseemia)
• ●Kõrge astme atrioventrikulaarne blokaad
• ●Raske aneemia (hemoglobiin alla 80 g/l)
• ●Kontrollimata suhkurtõbi (veresuhkur üle 14 mmol/l koos ketoosiga)
• ●Kilpnäärme ületalitlus (türeotoksikoos)
• ●Äge infektsioonhaigus koos palavikuga (>38 C)
• ●Krooniline neeruhaigus raskemal astmel
• ●Raseduse tüsistused (preeklampsia, platsenta eesasetsus)

RAVI

Koormuse taastamise juhised:

• ●Ägeda infektsiooni järel: 1–2 nädalat pärast sümptomite taandumist
• ●Müokardiidi järel: vähemalt 3–6 kuud arstliku järelevalve all
• ●Operatsiooni järel: olenevalt operatsiooni tüübist, tavaliselt 4–12 nädalat
• ●Luumurru järel: pärast luude paranemist, tavaliselt 6–12 nädalat
• ●Kopsuemboolia järel: pärast antikoagulantravile üleminekut, tavaliselt 3–6 kuud

Treeningute taastamisel tuleb alustada madala intensiivsusega ja suurendada koormust järk-järgult. Esimene treening pärast pikemat pausi peaks olema 50% tavalisest intensiivsusest.

ENNETAMINE

Spordimeditsiiiniline tervisekontroll on soovitatav järgmistel juhtudel:

• ●Enne võistlusspordiga alustamist
• ●Vanus üle 35 aasta ja uue treeningprogrammiga alustamine
• ●Teadaolevad südame-veresoonkonnahaigused või riskitegurid
• ●Perekondlik anamnees varajase südamehaiguse osas
• ●Seletamatu minestus või rindkerevalu koormusel
• ●Pikema haigus- või vigastuspausi järel

Tervisekontroll hõlmab tavaliselt anamnees, füüsiline läbivaatus, puhkeoleku EKG ja vajadusel koormustest. Sportlase tervisekaart aitab arvestada individuaalseid riske ja kohandada treeningprogrammi vastavalt.