Kandluu-pindluusideme vigastus

Kandluu-pindluuside (ligamentum calcaneofibulare, CFL) on üks kolmest lateraalse hüppeliigese sidemest. CFL vigastus tekib sageli koos eesmise kontsluu-pindluusideme (ATFL) vigastusega ja on olulise tähtsusega hüppeliigese lateraalse stabiilsuse tagamisel.

ANATOOMIA

Lateraalse hüppeliigese sidemekompleks koosneb kolmest sidemest:

• ●Eesmine kontsluu-pindluuside (ATFL) — vigastub kõige sagedamini
• ●Kandluu-pindluuside (CFL) — teine sageduselt, sageli vigastub koos ATFL-iga
• ●Tagumine kontsluu-pindluuside (PTFL) — vigastub harva

CFL on ainulaadne, sest ta ületab nii hüppeliigese kui ka alahüppeliigese (subtalar joint), tagades mõlema liigese lateraalse stabiilsuse. CFL kulgeb pindluu tipust alla ja taha kandluu välispinnale.

PÕHJUSED

• ●Jala sissepoole pöördumine (inversioon) on peamine vigastusmehanism
• ●Suurem inversiooni ulatus kahjustab lisaks ATFL-ile ka CFL-i
• ●Esineb sageli spordialadel: korvpall, jalgpall, võrkpall, jooksmine ebatasasel pinnal
• ●Riskitegurid: varasemad hüppeliigese nihestused, nõrk peroneallihastunn, propriotseptsioonihäired

VIGASTUSE RASKUSASTMED

• ●I aste (kerge): sideme venitamine ilma makroskoopilise rebendita, minimaalne turse ja valu
• ●II aste (mõõdukas): osaline rebend, märgatav turse, valu ja ebastabiilsus
• ●III aste (raske): täielik rebend, tugev turse, hematoom ja liigese ebastabiilsus

SÜMPTOMID

• ●Valu pindluu tipu all ja taga — erinevalt ATFL-ist, kus valu on eespool
• ●Turse lateraalse malleoluse ümbruses
• ●Verevalum hüppeliigese välisküljel
• ●Valu kõndimisel, eriti ebatasasel pinnal
• ●Ebastabiilsuse tunne, eriti ATFL+CFL kombineeritud vigastuse korral
• ●Alahüppeliigese ebastabiilsus inversiooni ja eversiooni suunas

ERINEVUS ISOLEERITUD ATFL VIGASTUSEST

• ●CFL vigastus lisab alahüppeliigese ebastabiilsuse, mida isoleeritud ATFL ei põhjusta
• ●Kombineeritud ATFL+CFL vigastus tähendab suuremat ebastabiilsust ja pikemat taastumist
• ●CFL vigastus mõjutab rohkem inversiooni-eversiooni stabiilsust

DIAGNOOSIMINE

• ●Kliiniline uuring: palpatsioonitundlikkus CFL-i kohal (pindluu tipu all ja taga)
• ●Talar tilt test: kontsluu kallutumine inversioonsuunas — positiivne test viitab CFL kahjustusele
• ●Eesmine sahtli test: hindab ATFL-i (eesmine nihkumine)
• ●Röntgenülesvõte: välistab luumurru ja avulsioonivigastuse
• ●MRT-uuring: parim pehmekoe hindamiseks, näitab rebendi ulatust ja kaasuvaid kahjustusi
• ●Ultraheli: dünaamiline hindamine, kättesaadav ja kiire

RAVI

Konservatiivne ravi (I-II aste ja enamik III astme vigastusi):

• ●RICE-protokoll esimestel päevadel: puhkus, jää, kompressioon, elevatsioon
• ●Funktsionaalne immobilisatsioon: hüppeliigese ortoosiga koormuskandmine vastavalt valule
• ●Varane füsioteraapia: liikuvusharjutused, peroneallihaste tugevdamine
• ●Propriotseptsiooni treening tasakaululaual
• ●Teibibine sportlike tegevuste korral 3-6 kuud pärast vigastust

Kirurgiline ravi:

• ●Näidustatud kroonilise ebastabiilsuse korral, mis ei allu konservatiivsele ravile
• ●Broström-Gould operatsioon: sideme taastamine ja retinakulumiga tugevdamine
• ●Rekonstruktsioon kõõluse transplantaadiga raskematel juhtudel

TAASTUMINE

• ●I aste: 1-3 nädalat
• ●II aste: 3-6 nädalat
• ●III aste: 6-12 nädalat
• ●Kirurgiline ravi: 4-6 kuud enne täielikku sportlikku koormust
• ●Ennetamine: hüppeliigese tugevdamis- ja tasakaaluharjutused, sobivad jalanõud, teibibine vajadusel