Küünarliigese nihestus

# Küünarliigese nihestus

Küünarliigese nihestus (dislokatsioon) on tõsine vigastus, mille korral küünarliigese luuotsad nihkuvad omavahel paigast ära. See on teine kõige sagedasem suurte liigeste nihestus (pärast õlaliigese) ja esineb sageli noortelt sportlastel. Nihestus vajab alati kohest meditsiinilist abi — ise ei tohi nihestust paika panna.

Mis see vigastus on?

Küünarliiges on keerulise anatooomiaga liiges, mis koosneb kolmest liigesest ühe kapsli sees:

• ●Humeroulnaarliiges: õlavarreluu ja küünarluu vahel — vastutab painutus-sirutusliigutuse eest
• ●Humeroradiaalliiges: õlavarreluu ja kodarluu vahel
• ●Proksimaalne radioulnaarliiges: kodarluu ja küünarluu vahel — vastutab käe pööramise eest

Liigese stabiilsust tagavad mediaalne ja lateraalne kollateraalne sideme kompleks ning liigeskapsel. Nihestuse korral rebenevad need struktuurid, võimaldades luude nihkumist.

Nihestuse tüübid

• ●Tagumine nihestus (kõige sagedasem, üle 90%) — küünarluu nihkub tahapoole
• ●Eesmine nihestus (haruldane)
• ●Lateraalne või mediaalne nihestus
• ●Nihestus võib olla lihtne (ilma luumurruta) või kompleksne (koos murdudega)

Peamised sümptomid

• ●Tugev äkiline valu küünarliigeses
• ●Küünarliiges on nähtavalt deformeerunud — tavaliselt painutatud asendis
• ●Ulatuslik turse kogu küünarliigese piirkonnas
• ●Liigutamine on võimatu või äärmiselt valulik
• ●Tuimus käes ja sõrmedes — viitab võimalikule närvivigastusele
• ●Nahk võib olla pingul turse tõttu

Miks see vigastus tekib?

• ●Kukkumine sirutatud käele — kõige sagedasem mehhanism (90%)
• ●Kontaktspordis saadud löök — ragbi, jalgpall, jäähoki, maadlus
• ●Hüperekstensioon — küünarliigese liigsirutus
• ●Kõrguselt kukkumine — võimlemine, ratsutamine

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Lapsed ja noorukid (10–15-aastased) — kõige sagedasem vanusegrupp
• ●Kontaktsportlased (ragbi, jalgpall, jäähoki)
• ●Maadlejad
• ●Võimlejad ja akrobaadid
• ●Mootorsportlased

Diagnoosimine

• ●Kliiniline vaatlus: iseloomulik deformatsioon ja turse
• ●Neuroloogiline ja vaskulaarne hindamine: pulss, tundlikkus ja liikuvus sõrmedes — ENNE repositsiooni
• ●Röntgenuuring ENNE repositsiooni: välistab luumurde (eriti protsessus coronoideus ja caput radii)
• ●CT või MRT PÄRAST repositsiooni: kaasuvate sideme- ja luuvigastuste hindamine
• ●Kontrollröntgen PÄRAST repositsiooni: kinnitab liigese korrektset asendit

Mida saab ise teha?

Esmaabi (ENNE arsti juurde jõudmist)

• ●ÄRGE proovige nihestust ise paika panna! — see võib kahjustada närve ja veresooni
• ●Immobiliseerige käsi leidja asendisse (käsi keha lähedale, 90° painutuses)
• ●Jää turse piiramiseks
• ●Pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda
• ●Jälgige sõrmede värvust, tundlikkust ja liikuvust — verevarustushäire on erakorraline

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Kohe! Küünarliigese nihestus vajab alati kohest meditsiinilist abi. Repositsioon (liigese paikalepanemine) teostatakse anesteesia all.

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Repositsioon ja immobilisatsioon

• ●Arst paneb liigese paika anesteesia all
• ●Kipslahane 7–10 päeva — mitte kauem, sest liigese jäikus on suur risk
• ●Pikaajaline immobilisatsioon on kahjulik — küünarliiges on jäikusesse kalduvam liiges

Rehabilitatsioon (alates 7.–10. päevast)

Liikuvusharjutused:

Füsioterapeudi juhendamisel — aktiivne painutamine ja sirutamine valuvabas ulatuses. 10 kordust, 3–4 korda päevas. Liikuvuse taastamine on prioriteet!

Pronatsiooni-supinatsiooni harjutused:

Hoidke küünarnukki keha kõrval, pöörake kätt peoga üles ja alla. 10 kordust, 3 seeriat.

Jõuharjutused (alates 3.–4. nädalast):

Haardeharjutused tennisepalli pigistamisega. Randme painutamine ja sirutamine kerge raskusega. Progressioon küünarnuki painutajate ja sirutajate jõuharjutustega.

Kirurgiline ravi

Vajalik, kui kaasneb oluline sidemevigastus, luumurd (eriti "terrible triad" — nihestus + caput radii murd + processus coronoideus murd) või liigese ebastabiilsus.

Taastumine ja spordi juurde naasmine

• ●Liikuvuse taastumine: 4–8 nädalat
• ●Jõu taastumine: 8–12 nädalat
• ●Spordi juurde naasmine: 3–6 kuud
• ●Kerge liikuvuspiiratuse jäämine on sage (5–10 kraadi sirutuspuudulikkus)

Spordi juurde naasmise kriteeriumid

• ●Liikuvus vähemalt 90% tervest küünarliigeset
• ●Jõud vähemalt 90% tervest poolest
• ●Valu puudumine koormuse all
• ●Kontaktspordis kaitsevahendite kasutamine

Ennetamine

• ●Maandumistehnika harjutamine — mitte kukkuda sirutatud käele, vaid veelrida ja rullida
• ●Küünarliigese ümbritsevate lihaste tugevdamine
• ●Kaitsevarustuse kasutamine kontaktsporti aladel (küünarnuki kaitsmed)
• ●Propriotseptiivne treening ülajäsemetele — tasakaaluharjutused kätele
• ●Kukkumistreeningu (ukemi) harjutamine

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas küünarliigese nihestust saab ise paika panna?

Ei, kindlasti mitte! Repositsioon peab toimuma anesteesia all ja arsti kontrolli all. Ise paikalepanemine võib kahjustada närve, veresooni ja luud.

Kas pärast nihestust jääb küünarliiges jäigaks?

Kerge sirutuspuudulikkus (5–10 kraadi) on sage, kuid ei häiri tavaliselt igapäevaelu ega sportlikku tegevust. Varane liikuvustreening vähendab jäikust oluliselt.

Kas nihestus võib korduda?

Küünarliigese nihestuse kordumise risk on väiksem kui õlaliigese oma, kuid sidemete rebend nõrgendab liigese stabiilsust. Lihaste tugevdamine kompenseerib seda.

Millal tohib pärast nihestust jõutreeningut alustada?

Jõuharjutusi võib alustada 3–4 nädalat pärast nihestust, alustades väga kergete raskustega. Täielik jõutreening on lubatud 3–6 kuu pärast.

Kokkuvõte

Küünarliigese nihestus on tõsine vigastus, mis vajab kohest meditsiinilist abi. Repositsioon toimub anesteesia all, immobilisatsioon on lühiajaline (7–10 päeva) ja varane liikuvustreening on kriitilise tähtsusega jäikuse vältimiseks. Täielik taastumine võtab 3–6 kuud.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.