Õlaliigese rotaatormanseti pitsumissündroom

OLEMUS

Rotatormanseti pitsumissündroom (subakromiaalne impingement) on üks levinumaid õlavalu põhjuseid, mida iseloomustab rotatormanseti kõõluste ja subakromiaalse bursa mehhaaniline survestamine akromioni ja humeruspea vahel. See on eriti sage ülepea tegevusi harrastavatel sportlastel (ujujad, viskajad, tennisistid, võrkpallurid) ja füüsilise tööga inimestel.

Charles Neer kirjeldas 1972. aastal impingement-sündroomi kolmeastmelist progressiooni:

• ●I staadium: turse ja hemorraagia — esineb alla 25-aastastel, on täielikult pöörduv puhkuse ja raviga
• ●II staadium: fibroos ja krooniline tendiniit — 25-40-aastased, kõõluses tekib armkude
• ●III staadium: kõõluse osaline või täielik rebend, luulised osteofüüdid — üle 40-aastased

PÕHJUSED

Pitsumissündroomi tekkepõhjused jagunevad anatoomiliseks (struktuurilisteks) ja funktsionaalseteks:

Anatoomilised tegurid:

• ●Akromioni morfoloogia — tüüp III (konksjas) akromion vähendab subakromiaalset ruumi kõige rohkem
• ●Akromioklavikulaarliigese osteofüüdid — luulised kasvud, mis ulatuvad allapoole
• ●Korakoklavikulaarsideme paksenemine
• ●Kaasasündinud akromioni kuju iseärasused

Funktsionaalsed tegurid:

• ●Skapulaarne düskineesia — abaluu ebaõige liikumismuster häirib subakromiaalset ruumi
• ●Halvenenud rüht — ettepoolekaldunud õlgade asend (upper crossed syndrome)
• ●Rotatormanseti nõrkus — lihased ei suuda hoida humeruspead tsentreeritult glenoidis
• ●Rinnalihaste (m. pectoralis) lühenemine ja ülemine trapetsiuse ülejõustamine
• ●Posterioorkapslitpingul (GIRD — glenohumeral internal rotation deficit) viskajatel

SÜMPTOMID

Pitsumissündroomi iseloomulikud kaebused on:

• ●Valulik kaare tunnus — valu 60-120° abduktsiooni vahemikus, kus subakromiaalne surve on maksimaalne
• ●Öine valu — häirib und, eriti haigel küljel magamine
• ●Valu ülepea liigutustel — käe tõstmine, riiulilt asjade võtmine
• ●Nõrkus ja väsimustunne käes, eriti korduval ülepea tegevusel
• ●Ees-lateraalne õlavalu, mis võib kiirguda deltoidlihasesse
• ●Krõbinad (krepitus) õla liigutamisel
• ●Valu ägenemised pärast intensiivsemat treeningut

DIAGNOOSIMINE

Kliinilised testid on diagnoosimisel esmase tähtsusega:

• ●Neer'i pitsumistest — passiivne fleksioon ülal proneeritud käega reprodutseerib valu
• ●Hawkins-Kennedy test — sundrotatsioon 90° fleksioonis tekitab subakromiaalse pitsumise
• ●Jobe'i test (empty can / supraspinatus test) — hindab supraspinatuse kõõluse seisundit
• ●Valulik kaar — patsient tõstab käe kõrvale ja valu tekib 60-120° juures
• ●Diagnostiline subakromiaalne süst — 5-10 ml lokaalanesteetikumi süstimine subakromiaalsesse ruumi: kui valu kaob ja jõud paraneb, kinnitab see pitsumisdiagnoosi

Kuvamisuuringud:

• ●Röntgen — akromioni morfoloogia, osteofüüdid, kaltsinoos
• ●Ultraheli — dünaamiline uuring, näitab bursa turset, kõõluse patoloogiat, osalisi rebendeid
• ●MRT — kõõluste detailne hindamine, vajalik kirurgilise ravi planeerimisel

RAVI

Konservatiivne ravi on esmane valik ja efektiivne enamikul juhtudest:

• ●Provotseeriva tegevuse modifitseerimine — ülepea liigutuste ajutine vähendamine
• ●MSPV-ravimid ägeda faasi valuvaigistuseks (7-14 päeva kuur)
• ●Füsioteraapia — ravi nurgakivi, mille eesmärk on taastada normaalne skapulotorakaalne kineetika:
• ●Skapulaarsete stabilisaatorite tugevdamine (alumine trapetsius, serratus anterior, rhomboideus)
• ●Rotatormanseti ekstsentriline tugevdamine (eriti välisrotaatorid)
• ●Rühiparandus — rinnalihaste ja levator scapulae venitamine
• ●Posterioorkapslivenitused (cross-body stretch, sleeper stretch)
• ●Subakromiaalne kortikosteroidsüst — annab ajutist leevendust, võimaldab alustada aktiivsemat rehabilitatsiooni
• ●PRP-süstid (trombosüüdirikas plasma) — tõendus kasvamas, kuid tulemused heterogeensed

Kirurgiline ravi (refraktoorsetel juhtudel, 3-6 kuu edutu konservatiivse ravi järel):

• ●Artroskoopiline subakromiaalne dekompressioon (ASD) — akromioni alumise pinna silumine, osteofüütide eemaldamine, paksenenud bursa eemaldamine
• ●Tulemused on head, kuid oluline on jätkata postoperatiivset rehabilitatsiooni

ENNETAMINE

Pitsumissündroomi ennetamiseks on soovitatav:

• ●Regulaarne skapulaarsete stabilisaatorite ja rotatormanseti treening
• ●Piisav soojendus enne ülepea spordialasid
• ●Rühiharjutused ja töökoha ergonoomika optimeerimine
• ●Treeningkoormuse mõistlik suurendamine
• ●Venitusharjutused rinna- ja õlavöötmelihastele