Pöiavõlvi lamenemine

Pöiavõlvi lamenemine ehk lampjalgsus (pes planus) on seisund, kus jala pikivõlv on madalnenud või puudub, põhjustades jala ebanormaalset biomehaanikat. Lamedad jalad mõjutavad kuni 20-30% elanikkonnast ja võivad olla nii kaasasündinud kui ka omandatud.

TÜÜBID

Paindlik lampjalgsus (flexible flatfoot):

• ●Kõige levinum tüüp, eriti lastel ja noortel
• ●Jalalaevõlv on nähtav mittekoormatavas olekus (istumisel, varvastele tõusmisel)
• ●Võlv kaob koormusel (seismisel)
• ●Sageli asümptomaatiline ja ei nõua alati ravi

Jäik lampjalgsus (rigid flatfoot):

• ●Võlv puudub nii koormatud kui koormamata olekus
• ●Sageli seotud struktuurse patoloogiaga (tarsal koalitsioon, artriit)
• ●Tõenäolisemalt sümptomaatiline ja nõuab ravi

Omandatud lampjalgsus täiskasvanutel:

• ●Kõige sagedamini põhjustatud tibialis posterior'i kõõluse düsfunktsioonist (PTTD)
• ●Progresseeruv deformatsioon, mis halveneb ilma ravita

PÕHJUSED

• ●Tibialis posterior'i kõõluse düsfunktsioon (PTTD): kõige sagedasem omandatud lampjalgsuse põhjus täiskasvanutel
• ●Kaasasündinud: perekondlik eelsoodumus, üldine sidemete lõtvus
• ●Ülekaalulisus ja rasvumine: suurenenud koormus jalalaevõlvile
• ●Vananemisega seotud kõõluste ja sidemete nõrgenemine
• ●Vigastused: hüppeliigese, labajala vigastused
• ●Neuroloogilised ja süsteemsed haigused: serebralparalüüs, reumatoidartriit, diabetes

BIOMEHHAANILISED TAGAJÄRJED

Lamedad jalad mõjutavad kogu alajäseme biomehaanikat:

• ●Overpronation ehk ülemäärane pronatsioon: jala siseserva vajumine sisse
• ●Sääreluu ja reieluu siserotatsiooni suurenemine
• ●Põlvevalu (patellofemoraalne sündroom), puusaliigese ja alaselja ülekoormus
• ●Plantaarfastsiidi ja Ahhilleuse kõõluse ülekoormuse risk suureneb

SÜMPTOMID

• ●Jala sisekülje valu, eriti pikaajalise kõndimise ja seismise järel
• ●Väsimus jalgades päeva lõpuks
• ●Jalanõude sisemise osa kulumine
• ●Turse sisemalleoluse piirkonnas (PTTD korral)
• ●Põlve-, puusa- ja alaseljavarud
• ●Raskusi varvastele tõusmisel (PTTD hilisem staadium)
• ●Jala jäikus ja piiratud liikuvus (jäik lampjalgsus)

DIAGNOOSIMINE

• ●Kliiniline uuring: seistes jalalaevõlvi hindamine, varvastele tõusmise test
• ●Märja jalajälje test (wet footprint test): jalaprindi kuju annab infot võlvi olemasolu kohta
• ●Too many toes sign: tagantvaates on näha rohkem varbaid lateraalse külje poolt (tagumine jala eversiooni deformatsioon)
• ●Single heel raise test: PTTD korral patsient ei suuda ühel jalal kandlule tõusta
• ●Kõndianalüüs (gait analysis): dünaamiline hindamine pronatsioonimustri kohta
• ●Röntgenülesvõte: koormusega jalafotod näitavad luulist joondumist ja deformatsiooni
• ●MRT: tibialis posterior'i kõõluse hindamine, liigespatoloogia
• ●Ultraheli: kõõluse dünaamiline hindamine

RAVI

Konservatiivne ravi (enamikul juhtudel efektiivne):

• ●Ortopeedilised sisetallad: kohandatud tugitalad jalalaevõlvi toetamiseks — ravi nurgakivi
• ●Toetavad jalatsid: jäigem tallakonstruktsioon, kõrgendatud siseserv (motion control shoes)
• ●Lihaste tugevdamine:
• ●Tibialis posterior'i harjutused (towel scrunches, marble pickups)
• ●Jalalihaste lühendamised (short foot exercise)
• ●Sääre tagumiste lihaste tugevdamine
• ●Ahhilleuse kõõluse venitamine — kitsas säärelaba lihas süvendab lamedat jalga
• ●Kehakaalu vähendamine ülekaalu korral
• ●PTTD korral: hüppeliigese ortoos (AFO) raskematel juhtudel
• ●Põletikuvastased ravimid ägeda valu korral

Kirurgiline ravi (näidustatud konservatiivse ravi ebaõnnestumisel):

• ●PTTD varane staadium: kõõluse debridement ja sünoviaaektomia
• ●Kalkaneus'e mediaalse nihke osteotoomia: kandluu ümbertõstmine
• ●Kõõluse ülekanne (FDL transfer): tibialis posterior'i asendamine
• ●Artrodees (liigese jäigastamine): lõppstaadiumis, kui liigespinnad on kahjustunud

ENNETAMINE

• ●Laste paindlik lampjalgsus normaliseerub tavaliselt 6. eluaastaks ilma ravita
• ●Toetavad jalatsid igapäevaseks kasutamiseks
• ●Kehakaalu kontrolli all hoidmine
• ●Regulaarsed jalaturgevdamise harjutused
• ●Varane pöördumine spetsialisti poole, kui tekivad sümptomid