Sõrmeliigese dislokatsioon ehk nihestus

OLEMUS

Sõrmeliigese nihestus on sage sporditrauma, mis esineb eriti pallisspordialadel nagu korvpall, võrkpall, käsipall ja ragbi. Nihestuse korral väljub sõrmelüli oma normaalsest liigesasendist, kahjustades liigeskapsel, sidemed ja teised pehmekoed. Kõige sagedamini on haaratud proksimaalne interfalangeaalliiges (PIP-liiges), mis on sõrme kõige liikuvam ja biomehaaniliselt kõige koormatum liiges. Harvem vigastuvad distaalse interfalangeaalliigese (DIP-liiges) ja metakarpofalangeaalliigese (MCP-liiges).

ANATOOMIA

PIP-liiges on hing-tüüpi liiges, mida stabiliseerivad:

• ●Kollateraalsidemed (medial ja lateral) — hoiavad ära külgsuunalise nihkumise
• ●Volaarne plaat (volar plate) — tugev fibroosne struktuur liigese volaarpinnal, hoiab ära hüperekstensiooni
• ●Ekstensormehhanism — dorsaalne liigesekate, mis osaleb aktiivselt sõrme sirutamisel

Nende struktuuride terviklikkus on kriitilise tähtsusega sõrme normaalse funktsiooni tagamisel.

PÕHJUSED

Sõrmeliigese nihestuse peamised tekkemehhanismid:

• ●Hüperekstensioon — kõige sagedasem, pall tabab sirutatud sõrme otsa (nn "korvpalli sõrm"), tekitab dorsaalse nihestuse
• ●Aksiaalne koormus — löök mööda sõrme pikitelge, palli kinni püüdmine vale nurga all
• ●Lateraalne jõud — sõrme külgsuunaline painutamine, tekitab kollateraalsideme vigastuse
• ●Pöördemehhanism — sõrm jääb kinni (nt võrku, vastase riietesse)
• ●Kõrge energiaga trauma — kukkumine, kontaktspordis otsene löök

Nihestuse tüübid PIP-liigeses:

• ●Dorsaalne nihestus — kõige sagedasem (~90%), keskmise lüli (P2) nihkumine dorsaalsele. Volaarne plaat on kahjustatud, kollateraalsidemed võivad olla vigastatud
• ●Volaarne nihestus — harvem, P2 nihkub volaarsele, kahjustub tsentralne slip (ekstensormehhanismi keskmine osa). Ohtlik, kuna ravimata jätmisel tekib boutonnière'i deformatsioon
• ●Lateraalne nihestus — P2 nihkub küljele, kollateraalsideme rebend

Olulised kaasuvad vigastused:

• ●Volaarse plaadi rebend (esineb praktiliselt alati dorsaalse nihestuse korral)
• ●Kollateraalsideme rebend
• ●Murd-nihestus (fracture-dislocation) — glenoidserva murd, pilar-murd, kui murutükk hõlmab >40% liigesepinnast, on liiges ebastabiilne
• ●Tsentralse slip'i rebend (volaarsel nihestusel) — ravimata jätmisel boutonnière'i deformatsioon

SÜMPTOMID

Äge sõrmenihestus avaldub selgelt:

• ●Nähtav deformatsioon — sõrm on vale nurga all, lüli eendub
• ●Intensiivne valu liigese piirkonnas
• ●Kiire turse teke ja verevalum
• ●Liigese liigutamine on praktiliselt võimatu
• ●Tuimus sõrmeotsas — võimalik neurovaskulaarne kahjustus
• ●Pärast repositsiooni: püsiv turse, hellus, piiratud liikuvus

DIAGNOOSIMINE

Korrektne diagnostiline protokoll on oluline:

• ●Kliiniline uuring ENNE repositsiooni — deformatsiooni suund, neurovaskulaarne staatus (kapillaaritäituvus, tundlikkus), kokkusurutav turse vs pinge
• ●Röntgenuuring ENNE repositsiooni — kinnitab nihestuse suuna, välistab luumurru. See on kriitilise tähtsusega, kuna murd-nihestuse ravi erineb oluliselt lihtsa nihestuse ravist
• ●Röntgen PÄRAST repositsiooni — kinnitab kongruentse liigeseseisu taastumise
• ●Stabiilsuse hindamine pärast repositsiooni — aktiivse ja passiivse fleksiooni/ekstensiooni kontrollimine, külgsuunaline testimine
• ●Volaarse plaadi terviklikkuse hindamine — passiivne hüperekstensioon (ettevaatlikult!)
• ●Tsentralse slip'i testimine (Elson'i test) — oluline volaarsel nihestusel
• ●KT — vajalik keerukate murd-nihestuste planeerimisel

RAVI

Äge ravi:

• ●Kinnine repositsioon — teostatakse kohapeal (korvpalliväljakul, EMOs). Dorsaalse nihestuse korral: traktsioon pikiteljel koos kerge hüperekstensiooni ja seejärel fleksiooniga. Repositsioon on tavaliselt lihtne ja kohene leevendus.
• ●Digitaalne blokaad — lokaalanesteetikum sõrmenärvi blokaadina muudab repositsiooni valutuks
• ●Jää ja elevatsioon turse vähendamiseks

Konservatiivne ravi (stabiilse nihestuse korral):

• ●Dorsaalne nihestus: dorsaalne lahastamine PIP-liigese 30° fleksioonis 1-2 nädalat, seejärel buddy taping (vigastatud sõrm teibitakse kõrvalsõrmega kokku) ja varajane aktiivne liikuvus
• ●Volaarne nihestus: dorsaalne lahastamine PIP-liigese täies ekstensioonis 4-6 nädalat (tsentralse slip'i paranemine), seejärel järkjärguline fleksiooniharjutused
• ●Lateraalne nihestus: buddy taping 3-4 nädalat
• ●Aktiivse liikuvuse alustamine nii vara kui võimalik — pika immobilisatsiooni vältimine on kriitilise tähtsusega

Kirurgiline ravi:

• ●Murd-nihestus, kus murutükk >40% liigesepinnast — ORIF (avatud repositsioon sisemise fiksatsiooniga) või volar plate arthroplasty
• ●Ebastabiilsed nihestused, mis ei püsi repositsioonis
• ●Avatud nihestused (nahk on kahjustatud)

TÜSISTUSED

Sõrmeliigese nihestuse järgsed tüsistused on suhteliselt sagedased:

• ●Krooniline jäikus — kõige levinum tüsistus, PIP-liigese fleksioonikontraktuur, tekib pikast immobilisatsioonist
• ●Lubjastuv swan-neck deformatsioon — PIP hüperekstensioon ja DIP fleksioon, krooniline volaarse plaadi puudulikkus
• ●Boutonnière'i deformatsioon — PIP fleksioonikontraktuur ja DIP hüperekstensioon, ravimata tsentralse slip'i rebendi tagajärg
• ●Posttraumaatiline artroos — eriti murd-nihestuste järel
• ●Püsiv turse — võib kesta kuid pärast vigastust, on normaalne ja ei tähenda alati probleemi

Spordi juurde naasmine on võimalik buddy taping'uga tavaliselt 2-4 nädalaga, olenevalt vigastuse tüübist ja spordialast. Sõrme täielik taastumine (turse kadumine, täieliku liikuvuse taastumine) võib võtta 3-6 kuud.