Randme- ehk karpaalkanali sündroom

OLEMUS

Karpaalkanali sündroom on kõige levinum perifeerne närvipitsumine, mis mõjutab umbes 3-6% täiskasvanud elanikkonnast. Seisundit iseloomustab n. medianus'e (kesknärvi) pitsumine randme piirkonnas karpaalkanalis — luulise põhjaga ja transversaalse karpaalligamendiga (retinaculum flexorum) kaetud kitsa kanali piirkonnas. Lisaks kesknärvile läbivad kanalit üheksa kõõlust: m. flexor pollicis longus, neli m. flexor digitorum profundus'e ja neli m. flexor digitorum superficialis'e kõõlust. Igasugune protsess, mis suurendab kanali sisu mahtu või vähendab kanali läbimõõtu, võib tekitada närvi kompressiooni.

PÕHJUSED

Karpaalkanali sündroomi põhjused on mitmekesised:

• ●Idiopaatiline — kõige sagedasem, täpne põhjus teadmata, seotud kõõluseümbrise (tenosynovium) paksenemisega
• ●Korduvad randmeliigutused — arvutitöö, montaažitöö, pakkimine, kokkade lõikamistöö
• ●Rasedus — vedelikupeetus suurendab kanalisisest survet (esineb kuni 50% rasedatest, möödub tavaliselt pärast sünnitust)
• ●Suhkurtõbi — polüneuropaatia tõttu on närv kompressioonile tundlikum (double crush fenomen)
• ●Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism) — müksödeemne turse
• ●Reumatoidartriit — sünoviidi ja tenosynoviidi tõttu
• ●Trauma — randmeluumurd (eriti Colles'i murd), nihestused
• ●Amüloidoos, akromegaalia, podagra — haruldased, kuid olulised põhjused
• ●Ülekaal — BMI >30 suurendab riski oluliselt

SÜMPTOMID

Karpaalkanali sündroomi sümptomid arenevad tavaliselt järk-järgult:

• ●Tuimus ja surinad pöidla, nimetissõrme, keskmise sõrme ja nimetu sõrme radiaalse poole piirkonnas — kõige varasem sümptom
• ●Öised sümptomid — väga iseloomulik, patsiendid ärkavad tuimuse ja valuga, leevendab käe raputamine (flick sign)
• ●Sümptomid süvenevad randme painutust nõudvatel tegevustel — jalgrataga sõitmine, raamatu hoidmine, telefoniga rääkimine
• ●Haaramise kohmakus — esemete mahapildumine, nõela niidistamine muutub keeruliseks
• ●Pöidla opositsiooni nõrkus rasketel juhtudel — kahe sõrmega haaramine muutub jõuetuks
• ●Thenari atroofia — pöidla aluse lihaste kõhetumine, esineb kaugelearenenud juhtudel
• ●Valu võib kiirguda küünavarde ja isegi õlavarde

DIAGNOOSIMINE

Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse kliinilisi teste ja elektrofüsioloogilisi uuringuid:

• ●Phaleni test — mõlema randme täies fleksioonis hoidmine 60 sekundit: tuimuse või surinatunnete teke viitab positiivsele testile
• ●Tineli tunnus — koputamine karpaalkanali kohale (randme volaarpinnal) tekitab elektrilise tunde sõrmedesse
• ●Durkan'i test — otsene surve karpaalkanali kohale 30 sekundit provotseerib sümptomeid
• ●Thenari lihaste jõu hindamine — pöidla opositsioon ja abduktsioon
• ●Närvijuhtivuse uuring (NCS) — kuldstandard: mõõdab kesknärvi sensoorset ja motoorset juhtkiirust randme piirkonnas. Sensoorlatentsi pikenemine >3,5 ms ja motoorse distaallatentsi pikenemine >4,2 ms on patoloogilised
• ●Elektromüograafia (EMG) — denervatsiooni tunnused thenari lihastes viitavad raskele kahjustusele
• ●Ultraheli — näitab kesknärvi ristlõikepinna suurenemist karpaalkanali proksimaalsel tasemel (>10 mm² on patoloogiline)
• ●MRT — harva vajalik, kasutatakse ruumi hõivavate protsesside välistamiseks

Diferentsiaaldiagnoos: kaelast lähtuv C6-C7 radikulopaatia (double crush sündroom võib ka mõlemat koos esineda), pronator-sündroom, torakaalne väljundi sündroom.

RAVI

Konservatiivne ravi (kerged ja mõõdukad juhtumid):

• ●Öine randmelahastamine — randmelahas (wrist splint) hoiab randme neutraalses asendis, vähendab kanalisisest survet öösel. Kõige tõenduspõhisem esmane ravimeetod
• ●Ergonoomilised kohandused — arvuti klaviatuuri ja hiire kõrguse optimeerimine, randmetoed, töö ajal pauside tegemine
• ●Tegevuse modifitseerimine — randme äärmusasendite vältimine
• ●MSPV-ravimid — lühiajaliselt sümptomaatiliseks leevenduseks
• ●Kortikosteroidsüst karpaalkanali sisse — annab leevendust 70-80% patsientidel, efekt kestab keskmiselt 2-4 kuud, hea diagnostiline väärtus (kui süst aitab, kinnitab diagnoosi)
• ●Kõõluse- ja närvilibeharjutused — parandavad verevarustust ja vähendavad adhesioone

Kirurgiline ravi (raske kahjustus, ebaõnnestunud konservatiivne ravi, progresseeruv thenari atroofia):

• ●Karpaalkanali vabastamine (carpal tunnel release) — transversaalse karpaalligamendi läbilõikamine
• ●Avatud operatsioon — klassikaline meetod, väike lõige peopesal
• ●Endoskoopiline operatsioon — väiksem arm, kiirem taastumine, kuid veidi suurem komplikatsioonirisk
• ●Operatsioon on ambulatoorne (päevakirurgia), lokaalanestesia all

PROGNOOS JA ENNETAMINE

Prognoos pärast kirurgilist ravi on suurepärane — üle 90% patsientidel sümptomid paranevad oluliselt või kaovad täielikult. Öised sümptomid taanduvad tavaliselt kohe, jõu ja tundlikkuse paranemine võib võtta nädalaid kuid. Ennetamiseks:

• ●Ergonoomilised töötingimused — randme neutraalne asend arvutitööl
• ●Regulaarsed pausid korduvate randmeliigutustega töös
• ●Randme venitusharjutused ja tugevdamine
• ●Töökoha ergonoomika hindamine