🚧 Наш магазин ещё не принимает заказы

🎉 Официальное открытие 10.03.2026 — следите за новостями!

SpordiAbi.ee
Selg

Diski ehk lülivaheketta prolaps

ANATOOMIA

Lülivaheketaste ehk diskide mõistmine on kriitilise tähtsusega selle vigastuse käsitlemisel. Iga lülivahe ketas koosneb kahest põhikomponendist:

  • Nucleus pulposus — ketta keskmine osa, geeljas ja veesisaldusrikas struktuur, mis toimib amortisaatorina ja jaotab koormust ühtlaselt
  • Annulus fibrosus — ketta väliskiht, tugevate kiuliste rõngaste süsteem, mis hoiab tuuma paigal
  • Lõppplaat (end plate) — kõhrkiht lülikeha ja ketta vahel, mille kaudu toimub ketta toitumine

Lülisamba nimmeosas kannavad kettad suurimat koormust. L4–L5 ja L5–S1 on kõige sagedasemad prolapsi tasemed, kuna seal on liikuvus ja koormus suurimad.

KETTAKAHJUSTUSE TÜÜBID

  • Bulge (ettevõlvumine) — ketas võlvub ühtlaselt välja üle oma normaalsete piiride, annulus on terve
  • Protrussioon — nucleus surub annuluse sisekihte välja, kuid annulus on veel terviklik
  • Ekstrusioon — nucleus on läbi murdnud annuluse, kuid on veel ühenduses kettaga
  • Sekvestratsioon — nucleus'e fragment on täielikult eraldunud ja vabalt seljakanalis

PÕHJUSED

  • Tõstmine vale tehnikaga — eriti kombinatsioonis pööramisega, kumerseljas tõstmine
  • Korduvad mikrovigastused — pikaajaline ebaõige koormus kettale
  • Degeneratiivsed muutused — vanusega ketas dehüdreerub ja nõrgeneb
  • Äkiline trauma — kukkumine, liiklusõnnetus
  • Istuv eluviis — vähendab ketta toitumist ja nõrgendab tugistruktuure
  • Geneetiline eelsoodumus — perekondlik kalduvus kettahaigusele
  • Suitsetamine — halvendab ketta verevarustust

SÜMPTOMID

Peamine sümptom on radikulopaatia ehk närvijuure ärritus:

  • Valu, mis kiirgub tuharast jala suunas — järgib kahjustatud närvijuure dermatomaalset piirkonda
  • L4 juure kahjustus — valu reie eesküljele ja sääre siseküljele
  • L5 juure kahjustus — valu tuharast sääre välisküljele ja pöia selgmisele osale
  • S1 juure kahjustus — valu tuharast sääre tagaküljele ja pöia taldmisele osale
  • Tuimus ja surisemistunne jala piirkonnas vastavalt dermatomaalsele piirkonnale
  • Lihasnõrkus — jalalihas (L4), pöia sirutamine (L5), varba seismine (S1)
  • Valu süveneb köhimisel, aevastamisel, pingutamisel
  • Valu halvem istumisel (suurendab kettale survet)

PUNASED LIPUD — cauda equina sündroom (erakorraline seisund!):

  • Kahepoolsed sümptomid — mõlemas jalas
  • Põie- ja soolefunktsiooni häire — uriinipeetus, inkontinents
  • Sadulpiirkonna tuimus — tuimus perineaalsel piirkonnal
  • Progresseeruv bilateraalne nõrkus
  • See vajab ERAKORRALIST kirurgilist sekkumist 24–48 tunni jooksul!

DIAGNOOSIMINE

  • Lase'i tõstetekti (straight leg raise, SLR) — lamades selili tõstetakse sirge jalg üles; positiivne, kui tekib valu alla 60° (radikulaarne valu jalga)
  • Neuroloogi line uuring — refleksid, lihasjõud, tundlikkus dermatomaalselt
  • MRT — kuldstandard, näitab ketta prolapsi täpset asukohta ja suurust ning närvikompressiooni
  • CT — alternatiiv MRT-le, parem luuliste struktuuride hindamiseks
  • EMG/ENMG — kroonilistel juhtudel närvijuhtivuse hindamiseks

RAVI

Konservatiivne ravi (90% patsientidest paraneb ilma operatsioonita):

  • Lühiajaline puhkus (1–2 päeva) — pikaajaline voodirežiim on kahjulik!
  • MSPVA-d ja valuleevendus — ibuprofen, naproxen; vajadusel tugevamad analgeetikumid
  • Füsioteraapia — McKenzie meetod (ekstensiooniharjutused), tugevdamine, kehahoiaku korrigeerimine
  • Epiduraalne kortikosteroidi süst — valuleevendus otse kahjustatud närvijuure piirkonda, pakub leevendust 50–75% patsientidest
  • Aktiivsuse modifitseerimine — vältida pikka istumist, raskuste tõstmist
  • Progressiivne treeningprogramm — tuumalihastest treening, seljalihaste tugevdamine

Kirurgiline ravi (näidustused):

  • Cauda equina sündroom — ERAKORRALISELT
  • Progresseeruv neuroloogi line defitsiit
  • Tugev valu, mis ei allu 6–12 nädala konservatiivsele ravile
  • Mikrodiskektoomia — minimaalselt invasiivne, eemaldatakse prolapsi fragment
  • Edukuse määr 85–95%

PROGNOOS

Enamik kettaprolapse paraneb konservatiivselt 6–12 nädala jooksul. Keha suudab prolapsi fragmenti osaliselt resorbeerida. Regulaarne treening ja kehahoiaku parandamine vähendavad kordumise riski.

NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.