Õlaliigese adhesiivne kapsuliit ehk “külmunud õla” sündroom

OLEMUS JA FAASID

Adhesiivne kapsuliit ehk "külmunud õla" sündroom on seisund, mida iseloomustab õlaliigese kapsli progresseeruv fibroos ja paksenemine, mis põhjustab tugevat valu ja liigese liikuvuse olulist piiratust. Haigus kulgeb klassikaliselt kolmes faasis:

• ●Külmumine (freezing) faas — kestab 2-9 kuud: valu süveneb järk-järgult, eriti öösiti, liikuvus hakkab piirduma
• ●Külmunud (frozen) faas — kestab 4-12 kuud: valu võib veidi leevenda, kuid liigese jäikus on maksimaalne, igapäevategevused (juuste kammimine, selja taha ulatumine, riiete selga panemine) on oluliselt häiritud
• ●Sulamine (thawing) faas — kestab 5-24 kuud: liikuvus taastub järk-järgult, kuigi täielik taastumine ei ole alati garanteeritud

Kogu haiguse kulg võib kesta 1-3 aastat, harvadel juhtudel kauemgi.

PÕHJUSED

Adhesiivse kapsuliidi täpne põhjus on sageli teadmata (idiopaatiline), kuid teatud riskitegurid suurendavad haigestumist oluliselt:

• ●Suhkurtõbi (diabeet) — kõige tugevam riskitegur, esineb kuni 20% diabeetikutel, sageli mõlemapoolne
• ●Kilpnäärme haigused (hüpo- ja hüpertüreoidism)
• ●Pikaajaline immobilisatsioon pärast õlavigastust, operatsiooni või käeluumurdu
• ●Kardiovaskulaarsed haigused ja insult
• ●Autoimmunoloogilised haigused, nt Dupuytreni kontraktuur
• ●Vanus 40-60 aastat, naised haigestuvad sagedamini

Patoloogiliselt tekib liigeskapslis krooniline põletik, mis viib fibroosi ja kapsli kontraktuuri tekkeni. Kapsel pakseneb ja muutub jäigaks, liigesevedelikku jääb väheseks ning liigese maht väheneb oluliselt.

SÜMPTOMID

Iseloomulik kliiniline pilt hõlmab:

• ●Progresseeruv valu, mis on eriti tugev öösel ja häirib und
• ●Liikuvuse piiratus kõigis suundades, eriti välisrotatsioon, abduktsioon ja käe seljataha viimine
• ●Kapsulaarne liikuvuspiirangu muster: välisrotatsioon > abduktsioon > siserotatsioon
• ●Igapäevategevuste häiritus — raskused riietumisel, juuste harjamisel, turvavöö kinnitamisel
• ●Magamisasendi leidmine on keeruline, kannatanu ei saa magada haigel küljel

DIAGNOOSIMINE

Diagnoos on peamiselt kliiniline. Olulised diagnostilised kriteeriumid:

• ●Passiivse liikuvuse piiratus kapsulaarse mustri järgi (seejuures aktiivne ja passiivne liikuvus on võrdselt piiratud)
• ●Röntgen on tavaliselt normaalne (välistab muud patoloogiad nagu artroosi)
• ●MRT võib näidata kapsli paksenemist ja kontrastaine vähenenud mahutavust
• ●Laborianalüüsid võivad olla vajalikud süsteemsete haiguste välistamiseks (veresuhkur, kilpnäärmenäitajad)
• ●Diferentsiaaldiagnostika: rotaatormanseti rebend, kaltsifitseeriv tendiniit, õlaliigese artroos

RAVI

Ravi sõltub haiguse faasist ja sümptomite raskusest:

• ●Valuvaigistid ja MSPV-ravimid (mittesteroidsed põletikuvastased)
• ●Füsioteraapia — õrnad liikuvusharjutused (pendliharjutused, juhitav venitamine), aggressiivne venitus on vastunäidustatud varajases faasis
• ●Kortikosteroidisüstid liigesesiseselt — efektiivsed eriti külmumisfaasis valu leevendamiseks
• ●Hüdrodilatatsioon — liigesesse süstitakse soolalahust kapsli venitamiseks, sageli koos kortikosteroidiga
• ●Manipulatsioon üldnarkoosi all — kasutatakse jäikuse murruks, kui konservatiivne ravi ei aita
• ●Artroskoopiline kapslilõikus (capsular release) — näidustatud refraktoorsetel juhtudel, annab häid tulemusi

ENNETAMINE

Täielik ennetamine ei ole alati võimalik, kuid riskide vähendamiseks soovitatakse:

• ●Hoida õlaliigese liikuvust pärast igasugust vigastust või operatsiooni — varajane mobilisatsioon on kriitilise tähtsusega
• ●Diabeedi ja kilpnäärmehaiguste adekvaatne kontrollimine
• ●Regulaarne õlaliigese liikuvusharjutuste sooritamine, eriti riskigrupis olevatel inimestel
• ●Pikaajalise immobilisatsiooni vältimine pärast traumat