Õlaliigese kõõlusepõletik ehk tendiniit

OLEMUS

Õlaliigese kõõluspõletik ehk tendiniit on üks levinumaid õlavalu põhjuseid, eriti sportlaste ja füüsiliselt aktiivsete inimeste seas. Seisund hõlmab rotatormanseti kõõluste (enamasti m. supraspinatus) ja/või kakspealiha pika pea kõõluse (m. biceps brachii caput longum) põletikku ja degeneratsiooni. Kaasaegne arusaam rõhutab, et tegu on pigem tendinopaatiaga — kõõluses toimub mitte ainult põletik, vaid ka kollageenikoe degeneratsioon ja ebaõnnestunud paranemisvastus.

PÕHJUSED

Tendiniidi peamised tekkepõhjused on:

• ●Korduv ülepea tegevus — ujumine, viskamine, tennis, võrkpall, pealöögid pallimängudes
• ●Subakromiaalne pitsumismehhanism — kõõlus jääb surve alla akromioni ja humeruspea vahele
• ●Halvenenud skapulotorakaalne kineetika — abaluu düskineesia muudab subakromiaalsed ruumisuhted ebasoodsaks
• ●Ebapiisav soojendus ja järkjärguline koormusetõus treeningul
• ●Halva rühiga istuv eluviis, mis põhjustab õlavöötme asendi muutusi

Pitsumismehhanismi korral on olulised nii anatoomilised kui funktsionaalsed tegurid. Anatoomilised: akromioni tüüp (konksjas akromion suurendab riski), akromioklavikulaarliigese osteofüüdid, paksenenud korakoklavikulaarside. Funktsionaalsed: nõrk rotatormansett ei hoia humeruspead tsentreerituna, skapulaarsete stabilisaatorite nõrkus, rinnalihaste lühenemine.

Neer'i klassifikatsioon kirjeldab haiguse progresseerumist:

• ●I staadium: turse ja hemorraagia kõõluses — alla 25-aastased, täielikult pöörduv
• ●II staadium: fibroos ja tendiniit — 25-40-aastased
• ●III staadium: kõõluse osaline või täielik rebend — üle 40-aastased

SÜMPTOMID

Iseloomulikud kaebused on:

• ●Valulik kaare tunnus (painful arc) — valu 60-120° abduktsiooni vahemikus
• ●Öine valu — häirib und, eriti haigel küljel magamine
• ●Valu käe tõstmisel üle pea — juuste harjamine, riidekapi ülemine riiul
• ●Jõukadu, eriti käe tõstmisel ja rotatsioonliigutustel
• ●Kõõluse piirkonnas krepitus ehk krõbinad liigutamisel
• ●Kakspeakõõluse tendiniidi korral eesmine õlavalu ja valu supinatsiooni vastu

DIAGNOOSIMINE

Kliiniline uuring on esmane ja sageli piisav:

• ●Neer'i test — passiivselt käe tõstmine fleksiooni suunas provotseerib valu
• ●Hawkins-Kennedy test — siserotatsioon 90° fleksioonis tekitab valu
• ●Jobe'i test (empty can) — supraspinatuse testimine, valu ja/või jõukadu
• ●Speed'i test — kakspeakõõluse tendiniidi hindamine
• ●Ultraheliuuring — kättesaadav, dünaamiline, kuvab kõõluse struktuuri, turset, osalisi rebendeid
• ●MRT — vajalik keerukamatel juhtudel, kõõluste ja labrumi detailne hindamine
• ●Diagnostiline süst — subakromiaalse lokaalanesteesia süst kinnitab diagnoosi, kui valu kaob ajutiselt

RAVI

Ravi on enamasti konservatiivne ja edukas:

• ●Provotseeriva tegevuse modifitseerimine — ülepea liigutuste vähendamine esialgu
• ●Jääravi ägeda valu korral (15-20 minutit)
• ●MSPV-ravimid lühiajaliselt (ibuprofeen, diklofenak)
• ●Füsioteraapia on ravi nurgakivi:
• ●Skapulaarsete stabilisaatorite tugevdamine
• ●Rotatormanseti ekstsentriline tugevdamine
• ●Rühiparandus, rinnalihaste venitamine
• ●Manuaalteraapia — liigese mobilisatsioon
• ●Subakromiaalne kortikosteroidsüst — efektiivne lühiajaliselt, maksimaalselt 2-3 süsti aastas
• ●Ekstrakorporaalne lööklaineteraapia (ESWT) — kroonilistel juhtudel

ENNETAMINE

Sportlastele on olulised järgmised ennetavad meetmed:

• ●Adekvaatne soojendus enne treeningut
• ●Rotatormanseti ja skapulaarsete stabilisaatorite regulaarne tugevdamine
• ●Treeningkoormuse järkjärguline tõstmine (mitte üle 10% nädalas)
• ●Rühi jälgimine igapäevaelus ja töökohal
• ●Piisav puhkus ja taastumisaeg treeningute vahel