Õlanuki-rangluusideme vigastus

OLEMUS

Akromioklavikulaarliigese (AK-liigese) vigastus on üks sagedasemaid õlavöötme vigastusi spordis. AK-liiges ühendab rangluud (clavicula) akromioniga (abaluu jätke) ning on stabiliseeritud akromioklavikulaarsidemetega (hoiavad ära horisontaalset nihkumist) ja korakoklavikulaarsidemetega (konoid ja trapetsoid — hoiavad ära vertikaalset nihkumist). Need väikesed, kuid tugevad sidemed on kriitilise tähtsusega õlavöötme biomehaanika seisukohalt.

PÕHJUSED

AK-liigese vigastus tekib peamiselt otsese mehhanismiga:

• ●Kukkumine otse õla tipule — kõige tüüpilisem mehhanism
• ●Kontaktsport — ragbi tackle, jäähokis lauaäärsed kokkupõrked, jalgpallis kukkumised
• ●Jalgrattur kukkumine juhtraua üle — väga sage mehhanism
• ●Maadluses ja judos viskevõtted

Rockwoodi klassifikatsioon kirjeldab vigastuse raskusastmeid I-VI:

• ●Tüüp I — AK-sidemete venitamine, sidemed on terviklikud, röntgen normaalne
• ●Tüüp II — AK-sidemete rebend, korakoklavikulaarsidemed terved, kerge rangluuotsa tõus
• ●Tüüp III — nii AK- kui korakoklavikulaarsidemete rebend, rangluuots selgelt tõusnud (kuni 100% nihkumine)
• ●Tüüp IV — rangluuots on nihestunud tahapoole trapetsiuslihase sisse
• ●Tüüp V — ulatuslik nihkumine (200-300%), rangluuots silmatorkavalt kõrgel
• ●Tüüp VI — rangluuots on nihestunud allapoole korakoidi alla (väga haruldane)

SÜMPTOMID

Kliiniline pilt varieerub vastavalt vigastuse raskusastmele:

• ●Valu õla ülaosas AK-liigese piirkonnas
• ●Turse ja verevalum liigese ümbruses
• ●Tüüp III ja kõrgema korral nähtav astmedeformatsioon (step deformity) — rangluuots eendub ülespoole
• ●Valu süveneb risti keha adduktsiooni (cross-body adduction) sooritamisel
• ●Raske esemete tõstmine ja kandmine on valulik
• ●Öine valu, eriti vigastatud küljel magamine on keeruline
• ●Klõbinad ja ebastabiilsustunne AK-liigeses

DIAGNOOSIMINE

Diagnostiline protsess hõlmab:

• ●Kliiniline uuring — palpatsioon AK-liigese kohal, cross-body adduction test, clavicula "klahvi" test (rangluuotsa allasurumine ja tagasitõus)
• ●Tavaröntgen — AP-vaade mõlema õlaga kaadris võimaldab võrdlust (korakoklavikulaarse vahemaa suurenemine üle 25% on patoloogiline)
• ●Koormatud röntgenülesvõtted — patsiendil rippuvad raskused käes, tõstab esile varjatud ebastabiilsust (kasutatakse harvem kui varem)
• ●MRT — näitab sidemekahjustuse ulatust, eriti korakoklavikulaarsidemete seisundit, kaasuvaid vigastusi
• ●Ultraheli — dünaamiline hindamine AK-liigese stabiilsuse kohta

RAVI

Konservatiivne ravi (I-II tüüp ja osad III tüüpi vigastused):

• ●Käetoes (sling) 1-2 nädalat mugavuse tagamiseks
• ●Jääravi ja MSPV-ravimid valu ja turse vastu
• ●Varajane liikuvusharjutuste alustamine (pendliharjutused)
• ●Progresseeruv rehabilitatsioon alates 2.-3. nädalast:
• ●Liikuvuse taastamine
• ●Skapulaarsete stabilisaatorite tugevdamine
• ●Rotatormanseti tugevdamine
• ●Spordispetsiifiline treening alates 6. nädalast

III tüübi ravi on spordimeditsiinis jätkuvalt vaieldav. Üldine suundumus on konservatiivne ravi, kuid noortel kontaktsportlastel ja raskustöötajatel kaalutakse varajast operatsiooni. Hilisem rekonstruktsioon on vajalik, kui konservatiivselt ravitud III astme vigastus jääb sümptomaatiliseks.

Kirurgiline ravi (IV-VI tüüp ja refraktaarne III tüüp):

• ●Äge rekonstruktsioon (esimese 2-3 nädala jooksul) — korakoklavikulaarsidemete rekonstruktsioon siirdega (autoloog, allograft või sünteetiline)
• ●Fiksatsioonmeetodid: haakplaat, Endobutton/TightRope süsteem, kruvi (ajutine)
• ●Krooniline rekonstruktsioon — vajalik kõõlussiire (nt gracilis kõõlus)

SPORDI JUURDE NAASMINE

Taastumise ajakava sõltub vigastuse raskusest ja raviviisist:

• ●I tüüp: 1-2 nädalat (sümptomaatiliselt)
• ●II tüüp: 2-4 nädalat
• ●III tüüp (konservatiivne): 6-12 nädalat
• ●Operatsioonijärgselt: 3-6 kuud

Ennetamiseks soovitatakse õlavöötme lihaste tugevdamist, korrektse kukkumistehnika õpetamist ning sportlikku kaitsmevarustust kontaktaladel.