Puusa eemaldajalihaste venitus

ANATOOMIA

Puusa eemaldajalihased (abduktorid) hõlmavad peamiselt keskmist tuharalihast (gluteus medius) ja väikest tuharalihast (gluteus minimus). Keskmine tuharalihas algab niudeluu välispinnalt ja kinnitub reieluu suuremale pöörmekühmikule (trochanter major). See on peamine puusa eemaldaja ja vaagna stabilisaator ühe jala seismisel, kõndimisel ja jooksmisel. Väike tuharalihas asub sügavamal ning aitab samuti puusa eemaldamisel ja vaagna stabiliseerimisel. Lisaks osaleb eemaldamisel tensorfastsialata (TFL) lihas.

PÕHJUSED

Puusa eemaldajalihaste venitus ehk rebend tekib tavaliselt järsu liikumise või ülekoormuse tagajärjel.

• ●Äkiline külgsuunaline liikumine — sportmängudes kiired suunamuutused
• ●Jooksmine ebatasasel pinnal — eriti mägijooksmine ja maastikujooks
• ●Libisemine või komistamine — jala äkiline eemaldumise liigutus
• ●Ebapiisav soojendus enne intensiivset treeningut
• ●Krooniline ülekoormus — pikad jooksudistantsid nõrkade puusaabduktoritega
• ●Lihasväsimus — treening kurnatud seisundis
• ●Varasem vigastus piirkonnas — armkude on vähem elastne

SÜMPTOMID

• ●Valu puusa välisküljel, suurema pöörmekühmiku piirkonnas
• ●Trendelenburgi märk — ühe jala seistes langeb vastaspoole vaagen alla, kuna kahjustatud poolne abduktor ei suuda vaagnat stabiliseerida
• ●Valu kõndimisel, eriti kiiresti ja ebatasasel pinnasel
• ●Lonkamine — kehaviisimuutus valu leevendamiseks
• ●Turse ja palpatoorne hellus puusa välisküljel
• ●Valu vastupanuga puusa eemaldamisel (abduktsioonil)
• ●Raskused küljele lamamisel kahjustatud poolel

Raskusastmed:

• ●I aste — kerge venitamine, minimaalne kiudude rebend, kerge valu, funktsioon säilib
• ●II aste — osaline rebend, mõõdukas valu ja turse, piiratud funktsioon
• ●III aste — täielik rebend, tugev valu, oluliselt piiratud funktsioon, võib vajada kirurgilist ravi

DIAGNOOSIMINE

• ●Kliiniline uuring — palpatsiooni hellus, lihasjõu testimine, Trendelenburgi test
• ●Vastupanuga puusa eemaldamine (resisted abduction) — provotseerib valu ja näitab jõupuudust
• ●Ühejala seismine — hindab vaagna stabiilsust
• ●Kõnnimustri analüüs — Trendelenburgi kõnd
• ●Ultraheli — näitab lihasekiudude rebendi ulatust ja lokalisatsiooni
• ●MRT — kuldstandard suurema rebendi korral, näitab täpset kahjustuse ulatust
• ●Röntgen — välistab avulsioonmurdu (luuline kõõluseäratõmme)

RAVI

Esmaabi ja äge faas (0–72 tundi):

• ●RICE põhimõte: puhkus, jää (15–20 min korraga), kompressioon, kõrgendatud asend
• ●Valu korral MSPVA-d (ibuprofen, naproxen)
• ●Kõndimisabivahendid (kargud) vajadusel II–III astme puhul
• ●Vältida valulikke liikumisi

Taastumise faas:

• ●Järkjärguline liikuvusharjutuste alustamine vastavalt valu taluvusele
• ●Isomeetrilised harjutused — lihase aktiveerimine ilma liigutuseta
• ●Kummilindiga eemaldamisharjutused — progressiivne vastupanu suurendamine
• ●Külililamang jala tõsted — gluteus medius'e sihitud tugevdamine
• ●Ühe jala sild — funktsionaalne tugevdamine
• ●Propriotseptiivne treening — tasakaaluharjutused ebastabiilsel pinnal

ENNETAMINE

• ●Regulaarne puusaabduktorite tugevdamine — vähemalt 2–3 korda nädalas
• ●Dünaamiline soojendus enne igat treeningut, eriti enne külgsuunalisi liikumisi
• ●Progressiivne koormuse suurendamine — vältida järsku intensiivsuse kasvu
• ●Piisav taastumine treeningute vahel
• ●Tasakaalustatud alajäsemete treeningprogramm — mitte unustada abduktoreid
• ●Maastikul jooksmise järkjärguline harjutamine