Puusa painutajalihaste venitus

ANATOOMIA

Puusa painutajalihased on lihasgrupp, mis vastutab puusaliigese painutamise eest. Peamised lihaskomponendid on:

• ●Niude-nimmelihas (iliopsoas) — kõige tugevam puusa painutaja, koosneb psoas major'ist ja iliacus'est
• ●Reie sirglihas (rectus femoris) — nelipealihase osa, mis ületab ka puusaliigest
• ●Sartorius — keha pikim lihas, aitab puusa painutamisel
• ●Tensorfastsialata (TFL) — aitab puusa painutamisel ja eemaldamisel

Kõige sagedamini vigastuvad iliopsoas ja rectus femoris, kuna nad kannavad suurimat koormust kiiretes liikumistes.

PÕHJUSED

Puusa painutajalihaste venitus on sage vigastus löögialadel (jalgpall, hokijää) ja sprindialadel.

• ●Löögiliigutus — jala kiire ette viimine palli löömisel
• ●Sprint ja kiirjooks — maksimaalne puusa painutus ja sirutus suurel kiirusel
• ●Kõrge põlvetõstega jooksmine — ülekoormab iliopsoas'i
• ●Äkiline start madalast asendist
• ●Ebapiisav soojendus enne intensiivset treeningut
• ●Lihasvä̈simus ja ülekoormus
• ●Varasem vigastus — kordusvigastuse risk on 2–3 korda suurem

VIGASTUSE ASTMED

I aste (kerge): mõned lihasekiud on venitatud või rebenenud. Kerge valu, minimaalne jõupuudus. Täielik taastumine 1–3 nädalat.

II aste (mõõdukas): oluline osa lihasekiude on rebenenud. Mõõdukas kuni tugev valu, turse, verevalum, selge jõupuudus. Taastumine 4–8 nädalat.

III aste (raske): täielik lihasrebend või kõõluse äratõmme. Tugev valu, ei suuda puusa painutada vastupanu vastu. Võib vajada kirurgilist ravi. Taastumine 3–6 kuud.

SÜMPTOMID

• ●Valu puusa eesosas ja kubemepiirkonnas — äge, terav valu vigastuse hetkel
• ●Valu vastupanuga puusa painutamisel — iseloomulik diagnostiline leid
• ●Valu jooksmisel, eriti põlve tõstmisel
• ●Valu löögiliigutusel (jalaga)
• ●Turse ja verevalum puusa eesosas (II–III aste)
• ●Lihasnõrkus — raskus trepist üles minemisel ja jooksmisel
• ●Valu venitamisel — puusa sirutamine (passiivne) tekitab valu

DIAGNOOSIMINE

• ●Kliiniline uuring — palpatsiooni hellus iliopsoas'e või rectus femoris'e piirkonnas
• ●Vastupanuga puusa painutamise test — provotseerib valu
• ●Thomas'e test — hindab puusa painutajate lühenemist ja valu
• ●Rectus femoris'e kontraktuuritest (Ely test) — eristab, milline lihas on kahjustatud
• ●Ultraheli — näitab rebendi suurust ja lokalisatsiooni, sobib jälgimiseks
• ●MRT — kuldstandard suuremate rebendite ja kõõlusevigastuste hindamiseks

RAVI

Äge faas (0–72 tundi):

• ●Kohene aktiivsuse lõpetamine
• ●RICE protokoll — puhkus, jää, kompressioon, kõrgendatud asend
• ●MSPVA-d valuleevenduseks
• ●Kargud vajadusel raskematel juhtudel

Subakuutne faas (3–14 päeva):

• ●Sujuv liikuvuse taastamine valuvabas ulatuses
• ●Isomeetrilised harjutused — kerge pinge ilma liikumiseta
• ●Kerge kõnnitreening

Taastav faas (2–8 nädalat):

• ●Progressiivne venitamine — järkjärguline lihase pikkuse taastamine
• ●Ekstsentriline tugevdamine — aeglased kontrollitud liikumised
• ●Funktsionaalsed harjutused — kõnd, kerge sörkjooks, trepil treening
• ●Aeroobne treening alternatiividena — ujumine, rattasõit

SPORTI NAASMISE KRITEERIUMID

• ●Täielik valutu liikuvusulatus
• ●Lihasjõud vähemalt 90% terve poole tasemest
• ●Valutu sprint ja suunamuutused
• ●Funktsionaalsed testid läbitud — hüpped, kiired suunamuutused
• ●Ala-spetsiifilised liikumised valuvabad — löögiliigutused, sprint