🚧 Наш магазин ещё не принимает заказы

🎉 Официальное открытие 10.03.2026 — следите за новостями!

SpordiAbi.ee
Selg

Skolioos ehk kõverselgsus

DEFINITSIOON

Skolioos on lülisamba külgmine kõverus, kus Cobb'i nurk on vähemalt 10° koos lülisamba rotatsiooniga. See on kolmemõõtmeline deformatsioon — mitte lihtsalt külgmine kõverus, vaid hõlmab ka rotatsiooni ja sagitaalse profiili muutust.

TÜÜBID

Idiopaatiline skolioos (80% juhtudest):

  • Kõige levinum tüüp, põhjus teadmata
  • Jaotatakse vanuse järgi: infantiilne (<3 a), juveniilne (3–10 a), adolestsendi (>10 a)
  • Adolestsendi idiopaatiline skolioos on kõige levinum — tüdrukutel 7 korda sagedamini progressiivne
  • Geneetiline komponent — perekondlik esinemine

Kongenitaalne (kaasasündinud) skolioos:

  • Lülisamba väärarengu tagajärg embrüonaalsel perioodil
  • Moodustumise häire (hemivertebra) või segmentatsiooni häire (unsegmented bar)
  • Võib olla kiiresti progressiivne, sageli vajab varajast kirurgilist ravi

Neuromuskulaarne skolioos:

  • Neuroloogi lise või lihahaiguse tagajärg
  • Tserebraalparalüüs, lihasdüstroofiad, spina bifida
  • Sageli pikk C-kujuline kurv, vaagna kalde, istumistasakaalu häired

SÕELUURING

  • Adami ette painutuse test — kõige levinum sõeluuringumeetod, laps painutab ette, vaadeldakse seljaosa asümmeetriat
  • Skoliomeeter — mõõdab rindkere asümmeetriat kraadides (>7° on oluline)
  • Kooliealiste sõeluuring — mõnedes riikides rutiinne, aitab avastada skolioosi varajases staadiumis

KLASSIFIKATSIOON

Suuruse järgi (Cobb'i nurk):

  • Kerge: 10–25° — vaatlus ja jälgimine
  • Mõõdukas: 25–45° — ortoos kasvavatel patsientidel
  • Raske: >45° — kirurgiline ravi kaalutlusel

Asukoha järgi:

  • Rindkere (torakaalne) — kõige levinum, sageli parempoolne
  • Nimme (lumbaalne) — sageli vasakpoolne
  • Torakolumbaalne — üleminekupiirkond
  • Topeltkurv — S-kujuline, rindkere ja nimme vastassuunalised kurvid

SÜMPTOMID

  • Õlgade erinev kõrgus — üks õlg kõrgem
  • Abaluude asümmeetria — üks abaluu ulatub rohkem välja
  • Vööjoone asümmeetria — vöökoht erineval kõrgusel
  • Ette painutamisel ühepoolne eend (rib hump) — rotatsiooni tagajärg
  • Seljavalu — sagedamini täiskasvanutel, noorukitel harvem
  • Keha kalduvus ühele poole — dekompensatsioon
  • Riiete sobimatus — ühe poole varruka või püksisääre pikkuse erinevus

DIAGNOOSIMINE

  • Kliiniline uuring — Adami test, õlgade ja vaagna sümmeetria, skoliomeetri mõõtmine
  • Täispikk selgroo röntgen (seistes, PA) — kuldstandard
  • Cobb'i nurga mõõtmine — määrab raskusastme ja raviotsuse
  • Risser'i märk — niudeluu apofüüsi luustumise aste (0–5), hindab luuküpsust ja kasvupotentsiaali
  • Kurvi apex, suund ja kompensatsioon
  • MRT — vajalik atüüpilise skolioosi puhul (vasakpoolne rindkere, kiire progressioon, neuroloogilised sümptomid), välistab seljaaju patoloogiat
  • Käe vanuse röntgen — luuküpsuse täiendav hindamine

RAVI

Vaatlus (<25° või küps luustik):

  • Regulaarne röntgenkontroll iga 6–12 kuu tagant kasvuperioodil
  • Füsioteraapia — Schroth'i meetod (skolioosispetsiifiline harjutusteraapia)
  • Üldine füüsiline aktiivsus

Ortoosiga ravi (25–45°, kasvav laps, Risser 0–3):

  • Boston brace (TLSO) või Chêneau brace
  • Kantakse 16–23 tundi päevas
  • Eesmärk: peatada progressioon, mitte korrigeerida olemasolevat kurvi
  • BrAIST uuring näitas: ortoosiga ravi vähendas kirurgia vajadust 72%-lt 48%-le
  • Koostöö noorukiga on ülioluline — psühholoogiline tugi

Kirurgiline ravi (>45° ja/või progressiivne):

  • Posterioorne spinaalne fusioon instrumentatsiooniga — metallvarred ja kruvid
  • Eesmärk: korrektsioon, stabiliseerimine, progressiooni peatamine
  • Tüüpiline korrektsioon 50–70% Cobb'i nurgast
  • Taastumisperiood 6–12 kuud

MÕJU SPORDILE

  • Kerge-mõõdukas skolioos — enamik spordialasid on lubatud ja isegi soovituslikud
  • Ujumine — suurepärane, sümmeetriline kogu keha treening
  • Vältida ülirasket aksiaalkoormust — individuaalselt hinnata
  • Kirurgia järgselt — sporti naasmine tavaliselt 6–12 kuud, kontaktspordialad individuaalselt
  • Regulaarne treening parandab lihasjõudu, rühti ja elukvaliteeti

NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.