Achilleuse kõõluse põletik

# Achilleuse kõõluse põletik

Achilleuse kõõluse põletik ehk achilleuse tendinopaatia on üks levinumaid spordivigastusi, mis põhjustab valu ja jäikust sääre tagaosas. Vigastus tekib kõõluse ülekoormusel ning esineb eriti sageli jooksjatel, tantsijatel ja pallimängijatel. Õigeaegne ravi ja järjepidev taastusravi aitavad sportlasel täielikult terveneda.

Mis see vigastus on?

Achilleuse kõõlus (tendo calcaneus) on inimkeha suurim ja tugevaim kõõlus, mis ühendab sääre tagaosas paiknevad kaksiksäärelihase (musculus gastrocnemius) ja lestsäärelihase (musculus soleus) kannaluuga. Kõõlus peab taluma suuri koormusi – jooksmisel mõjub sellele kuni 6–8-kordne keharaskus.

Kaasaegne spordimeditsiini terminoloogia eelistab terminit „tendinopaatia", kuna histoloogiliselt on tegemist pigem degeneratiivse kui klassikalise põletikulise protsessiga. Kõõluse koes tekivad mikroskoopilised rebendid, kollageenikiudude degeneratsioon ja neovaskulaarsed muutused (uute veresoonte kasv kahjustatud piirkonda).

Eristatakse kahte peamist vormi:

• ●Keskosa tendinopaatia – kahjustus paikneb 2–6 cm kannaluust ülespoole, kus kõõluse verevarustus on kõige nõrgem. See on levinum vorm, eriti jooksjatel.
• ●Insertsioonitendiniit – kahjustus paikneb kõõluse kinnituskohal kannaluul. Seda esineb sagedamini vanematel ja vähem aktiivsetel inimestel ning see võib kaasneda kannaluuäratuse (Haglundi deformatsiooniga).

Oluline on teada, et tendinopaatia on järkjärguline protsess – kõõluse seisund halveneb aja jooksul, kui koormust ei kohandata. Varajane sekkumine annab parimad tulemused.

Peamised sümptomid

• ●Hommikune jäikus ja valu – esimesed sammud peale ärkamist on valulikud ja jäigad, kuid leeveneb minutite jooksul
• ●Valu treeningu alguses – soojendusega valu väheneb, kuid hilisemas staadiumis ei kao valu enam treeningu ajal
• ●Kõõluse turse ja paksenemine – kahjustatud piirkonnas on kõõlus silmnähtavalt paksem kui teisel jalal
• ●Krepitatsioon – kõõluse liigutamisel on tunda krudisemist või praginat
• ●Hellus palpatsioonil – sõrmedega kõõlust pigistades tekib terav valu
• ●Varbale tõusmise raskus – jõud on vähenenud ja liigutus on valulik
• ●Järkjärguline süvenemine – sümptomid halvenevad nädalate ja kuude jooksul, kui ravi puudub

Miks see vigastus tekib?

Ülekoormus ja treeningvead – kõige levinum põhjus on liiga kiire treeningkoormuse tõstmine (maht, intensiivsus või mõlemad korraga). Reegel „mitte rohkem kui 10% nädalas" aitab vältida ülekoormust.

Biomehaanilised probleemid – liigne pronatsioon (jala sissepoole vajumine), lamejalgsus või kõrge jalavõlv muudavad kõõluse koormuse jaotumist. Säärelihaste (eriti gastrocnemiuse) lühenemine ja jäikus suurendavad samuti riski.

Sobimatud jalatsid – kulunud jooksujalatsid (üle 600–800 km) ei paku enam piisavat amortisatsiooni. Liiga jäigad jalatsid või järsk üleminek minimalistlike jalatsite peale koormab kõõlust ülemäära.

Treeningpinnad – kõvadel pindadel (asfalt, betoon) treenimine ning korduv mäest alla jooksmine suurendavad kõõluse koormust märkimisväärselt.

Vanus ja elustiil – alates 30. eluaastast väheneb kõõluse verevarustus ja elastsus. Ülekaal suurendab igal sammul kõõlusele mõjuvat jõudu.

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Pikamaajooksjad – eriti need, kes kiiresti treeningmahte suurendavad
• ●Pallimängijad – korvpall, jalgpall, sulgpall (kiirendustega alade sportlased)
• ●Tantsijad – eriti balletitantsijad varbale tõusmise tõttu
• ●Keskealised harrastussportlased (35–55 a) – „nädalavahetuse sõdurid", kes treenivad ebaregulaarselt
• ●Ülekaalulised aktiivsed inimesed – suurem kehakaal, aga kõõluse tugevus pole kohanenud
• ●Fluorokinoloon-antibiootikumide kasutajad – need ravimid suurendavad kõõlusekahjustuse riski

Diagnoosimine

Diagnoos põhineb esmalt kliinilisel uuringul ja anamneesil. Arst palpeerib kõõlust kogu ulatuses, hinnates hellust, paksenemist ja krepitatsiooni. Kahjustatud koht on tavaliselt selgelt lokaliseeritav.

Provokatsioonitestid:

• ●Varbale tõusmise test – ühel jalal varbale tõusmine (kas on valulik või jõud puudub)
• ●Dorsaalfleksioon vastupanuga – arst surub jala dorsaalfleksiooni, hinnates valu ja jõudu
• ●Royal London Hospital test – valu palpatsioonil plantaarfleksiooni ajal väheneb (positiivne keskosa tendinopaatia korral)

Piltdiagnostika:

• ●Ultraheli – kiire, odav ja tõhus uuring, mis näitab kõõluse paksenemist, neovaskularisatsiooni ja struktuurimuutusi
• ●MRT – vajalik keerulisemate juhtumite korral, et välistada osaline rebend või hinnata kahjustuse ulatust enne operatsiooni

Diferentsiaaldiagnostikas tuleb arvestada retrocalcaneaalse bursiidi, plantaarfastsiidi, sääreluu stressreaktsiooniga ja posterioorse hüppeliigesekompressiooniga.

Mida saab ise teha?

Koormuse kohandamine – ärge lõpetage liikumist täielikult, vaid vähendage koormust tasemeni, kus valu on minimaalne. Asendage jooksmine ujumise või jalgrattasõiduga.

Jäämassaaž – masseerige valulikku piirkonda jääkuubikuga 10–15 minutit, 2–3 korda päevas. See aitab vähendada turset ja valu.

Alfredsoni ekstsentriline protokoll (samm-sammuline juhend):

1. Seiske trepi servale nii, et kannad ulatuvad üle serva

2. Tõuske mõlemal jalal varvastele

3. Tõstke terve jalg üles ja laske *aeglaselt* (5 sekundit) kahjustatud jalal alla, kuni kand langeb trepiastmest allapoole

4. Tõuske tagasi mõlemal jalal (mitte ainult kahjustatud jalal)

5. Tehke 3 seeriat x 15 kordust, kaks korda päevas

6. Jätkake 12 nädalat – mõõdukas valu harjutuse ajal on lubatud (kuni 5/10 valuskaalal)

7. Kui harjutus muutub valutuks, lisage raskust seljakotiga

Säärelihaste venitamine – hoidke venitust 30 sekundit, 3 korda, sirge ja kõverdatud põlvega (erinev lihas).

Kannatõstukid – 1–2 cm kõrgused silikoonist kannatõstukid jalatsitesse vähendavad kõõluse pinget ajutiselt.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Valu ei allu 2 nädala jooksul koormuse vähendamisele ja eneseabile
• ●Kõõluse piirkonnas tekib äkiline terav valu koos „plaksu" tundega (võimalik rebend!)
• ●Valu on pidev ka puhkeolekus ja häirib und
• ●Jalale on võimatu raskust kanda
• ●Sümptomid esinevad mõlemas jalas korraga
• ●Teil on varem olnud achilleuse kõõluse vigastus samal jalal

NB! Äkiline terav valu koos jõu kaotusega varbale tõusmisel viitab võimalikule kõõluse täielikule rebendile – pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda.

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Ekstsentriline treening – tõenduspõhine kuldstandard, mille efektiivsus on tõestatud paljudes uuringutes. Füsioterapeut kohandab programmi individuaalselt ja jälgib progressi.

Manuaalteraapia – pehmete kudede mobilisatsioon, instrumentaalne pehmete kudede teraapia (IASTM) ja liigesemobilisatsioon.

Lööklaineteraapia (ESWT) – tõhus krooniliste juhtumite korral, kus ekstsentriline treening üksi ei anna piisavat tulemust. Tavaliselt 3–5 seanssi.

PRP-süstid (trombotsüütidega rikastatud plasma) – alternatiivne ravimeetod, mille tõendusbaas kasvab. Süstitakse kõõluse kahjustatud piirkonda.

Medikamentoosne ravi – MSPV-d (ibuprofeen, diklofenak) lühiajaliselt ägeda valu leevendamiseks. Paratsetamool on ohutu alternatiiv.

Kortikosteroidisüstid – on vastunäidustatud achilleuse kõõluse piirkonnas kõõluse rebendisohu tõttu.

Kirurgiline ravi – kaalutakse alles 3–6 kuu pikkuse konservatiivse ravi ebaõnnestumisel. Operatsioon hõlmab degeneratiivse koe eemaldamist ja vajadusel kõõluse rekonstruktsiooni.

Taastumine ja spordi juurde naasmine

Taastumine achilleuse tendinopaatiast nõuab kannatlikkust – kiirustamine viib sageli tagasilanguseni.

1.–2. nädal (äge faas): koormuse vähendamine, jääravi, valulike tegevuste vältimine. Liikumine lubatud valupiiris.

3.–6. nädal (taastumise algus): ekstsentriline treening algab, säärelihaste venitamine, järk-järguline igapäevategevuste juurde naasmine.

7.–12. nädal (progressiivne koormus): koormusharjutuste raskus kasvab, algab sportspetsiifiline treening madalal intensiivsusel. Algab jooksutreening kõnnist.

13.–16. nädal (spordi juurde naasmine): täismahus treeningule naasmine tingimusel, et:

• ●Valu puudub igapäevategevustes ja treeningul
• ●Varbale tõusmise jõud on mõlemal jalal võrdne
• ●Hüppetestid on sümmeetrilised
• ●Sportlane on läbinud progressiivse jooksuprogrammi ilma sümptomiteta

Keskmine taastumisaeg on 3–6 kuud. Kroonilistel juhtumitel võib täielik taastumine võtta kuni 12 kuud.

Ennetamine

• ●Järkjärguline koormuse tõstmine – suurendage treeningmahtu maksimaalselt 10% nädalas
• ●Regulaarne säärelihaste venitamine – enne ja pärast treeningut, sirge ja kõverdatud põlvega
• ●Ekstsentriline treening ennetava meetmena – 2–3 korda nädalas ka terve kõõluse korral
• ●Treeningpindade vaheldumine – vältige ainult kõval pinnal treenimist
• ●Jalatsite õigeaegne vahetamine – jooksujalatsid iga 600–800 km järel
• ●Piisav puhkus treeningute vahel – kõõlus vajab taastumiseks vähemalt 24–48 tundi
• ●Biomehaaniliste probleemide korrigeerimine – vajadusel individuaalsed tallatoed
• ●Kehakaalu hoidmine normi piires – iga lisakilogramm suurendab kõõluse koormust

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas achilleuse kõõluse põletikuga võib edasi treenida?

Täielik treenimine ei ole soovitatav, kuid liikumine valupiiris on oluline. Asendage koormavad tegevused (jooksmine) madala koormusega alternatiividega (ujumine, jalgrattasõit). Ekstsentriline treening mõõduka valuga on lubatud ja isegi soovitatav.

Kui kaua kestab taastumine achilleuse tendinopaatiast?

Keskmine taastumisaeg on 3–6 kuud järjepideva ekstsentrilist treeningut sisaldava raviprogrammi korral. Krooniliste juhtumite puhul võib täielik taastumine võtta kuni 12 kuud.

Kas kortisoonisüst aitab achilleuse kõõluse põletiku korral?

Ei – kortikosteroidisüstid on achilleuse kõõluse piirkonnas vastunäidustatud, kuna need suurendavad oluliselt kõõluse rebendiohtu. Alternatiividena kasutatakse PRP-süste ja lööklaineteraapiat.

Millal on vajalik operatsioon?

Kirurgilist ravi kaalutakse alles juhul, kui 3–6 kuud kestnud järjepidev konservatiivne ravi (ekstsentriline treening, füsioteraapia, lööklaineteraapia) pole tulemusi andnud. Operatsiooni vajab ligikaudu 10–25% patsientidest.

Kuidas eristada achilleuse tendinopaatiat kõõluse rebendist?

Tendinopaatia tekib järk-järgult ja valu süveneb nädalate jooksul. Rebend tekib äkki – tunnete teravat valu, sageli „plaksu", ja varbale tõusmise jõud kaob koheselt. Rebendi kahtluse korral pöörduge kohe arsti poole.

Kokkuvõte

Achilleuse kõõluse põletik ehk tendinopaatia on levinud ülekoormusvigastus, mis nõuab kannatlikkust ja järjepidevat ravi. Alfredsoni ekstsentriline treeningprotokoll on tõenduspõhine kuldstandard, mille järgimine 12 nädala jooksul annab enamikul juhtudel häid tulemusi. Varajane sekkumine ja koormuse õigeaegne kohandamine on edu võti – ärge ignoreerige esimesi sümptomeid.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.