De Quervain'i tendinopaatia

# De Quervain'i tendinopaatia

De Quervain'i tendinopaatia on randme pöidlapoolse külje valulik seisund, mida põhjustab pöidla sirutajakõõluste kõõlustupe põletik ja paksenemine. Seisund tekib korduvate randme- ja pöidlaliigutuste tagajärjel ning esineb sageli sportlastel, kes kasutavad tugevat haaramist — nagu tennisistid, golfimängijad ja ronijad.

Mis see vigastus on?

Randme pöidlapoolsel küljel (radiaalsel poolel) kulgevad kaks kõõlust piki esimest dorsaalset kõõlustuppe: lühike pöidla sirutaja (m. extensor pollicis brevis) ja pikk pöidla eemaldaja (m. abductor pollicis longus). Need kõõlused liiguvad läbi kitsa tunneli, mida moodustab sidekude (retinaculum).

De Quervain'i tendinopaatia korral on see tunnel kitsenenud ja kõõlused paksenenud, mis tekitab hõõrdumist ja valu iga pöidla liigutusega. Pikaajaline ülekoormus põhjustab kõõlustupe seina paksenemise ja vedeliku kogunemise, mis veelgi suurendab kitsenemist.

Peamised sümptomid

• ●Valu randme pöidlapoolsel küljel — radiaalsel poolel, otse stiloidjätke kohal
• ●Valu pöidla liigutamisel — eriti haaramisel, pigistamisel ja pööramisel
• ●Turse — pöidla aluse piirkonnas randmel, mõnikord palpeeritav paksenemine
• ●Krepitatsioon — kõõluste liigutamisel kuuldav või tuntav krudisemine
• ●Haardetugevuse langus — esemed kukuvad käest
• ●Kiirguv valu — valu levib küünarvarde suunas ja pöidlasse

Miks see vigastus tekib?

Korduvad randme- ja pöidlaliigutused on peamine põhjus. Spordialadel nagu tennis, sulgpall, golf ja sõudmine koormavad neid kõõluseid intensiivselt.

Tugev haaramine ja pigistamine — ronijad, jõutreenijad ja sõudjad kasutavad tugevat haaret, mis koormab esimest dorsaalset kõõlustuppe.

Ulnardeviatsioon — randme korduvad kõrvalekalded väikse sõrme poole (tüüpiline golfilöögis).

Äge trauma randme piirkonda võib käivitada põletikulise protsessi.

Nutitelefoni kasutamine — pikaajaline pöidla liigutamine ekraanil ("tekstisõrm") on kaasaegne põhjus.

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Tennisistid ja sulgpallimängijad
• ●Golfimängijad (vasaku käe probleem paremakäelistel)
• ●Ronijad ja boulderistid
• ●Sõudjad ja aerutajad
• ●Jõutreenijad (eriti tugev haare kangist)
• ●Noored emad (beebi korduv tõstmine)
• ●Intensiivsed nutitelefoni kasutajad

Diagnoosimine

Finkelsteini test on diagnostiline klassika: pöial surutakse rusikasse ja randmele tehakse ulnardeviatsioon (väikse sõrme poole kallutamine). Positiivne test tekitab teravat valu pöidla küljel — see kinnitab diagnoosi suure tõenäosusega.

Palpatsioon — hellus ja paksenemine pöidla sirutajakõõluste kohal randmel.

Ultraheliuuring — näitab kõõluste paksenemist, vedelikku kõõlustupes ja retinaakulumi paksenemist.

MRT vajadusel tüsistuste hindamiseks.

Röntgenuuring välistab luulised muutused (stiloidjätke murru).

Diferentsiaaldiagnoos: eristada tuleb randme artroosist, karpaalkanali sündroomist ja randme tendiniidist.

Mida saab ise teha?

• ●Puhkus — vähendage provotseerivaid tegevusi, ärge pingutage läbi valu
• ●Randmeortoos pöidla fikseerimisega — kannate öösiti ja päeval koormuse ajal
• ●Jää — 15–20 minutit mitu korda päevas, eriti pärast koormust
• ●Kõõluse libistamisharjutused — pöidla aeglane painutamine ja sirutamine, 3 x 10 kordust, 3 korda päevas
• ●Ekstsentriline pöidla treening — pöidla aeglane allalaskmine kergete raskustega
• ●Randme venitus — õrn painutus- ja sirutusvenitus, 3 x 20 sekundit
• ●Põletikuvastased ravimid — ibuprofeen lühiajaliselt

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Valu ei leevene 2–3 nädala jooksul eneseabiga
• ●Haardetugevus on oluliselt langenud
• ●Randme liikuvus on piiratud
• ●Turse ja paksenemine suureneb
• ●Valu segab igapäevaseid tegevusi ja und

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Füsioteraapia keskendub kõõluste libistamisharjutustele, ekstsentrillisele treeningule ja biomehhaanilisele korrektsioontele.

Kortikosteroidsüst kõõlustupesse on efektiivne kuni 80% juhtudel — annab märkimisväärse leevenduse sageli ühe süstiga.

Lööklaineteraapia on kasulik krooniliste juhtude korral.

Kirurgiline vabastamine — retinaakulumi lõikamine avab kõõlustupe ja kõrvaldab kitsenemise. Näidustatud korduva sündroomi korral, kui konservatiivne ravi ei ole tulemust andnud.

Taastumine ja spordi juurde naasmine

Konservatiivne ravi:

• ●1.–2. nädal: puhkus, ortoos, jää, kerged harjutused
• ●2.–4. nädal: progressiivsed kõõluse harjutused, kerge koormuse lisamine
• ●4.–6. nädal: spordispetsiifiline treening, haardejõu ülesehitamine
• ●6.–8. nädal: täismahu treening

Pärast kortikosteroidsüsti:

• ●1–2 nädalat puhkust, seejärel järk-järguline koormuse suurendamine

Pärast kirurgilist ravi:

• ●2–4 nädalat immobilisatsioon, seejärel füsioteraapia
• ●Sporti naasmine 6–8 nädala pärast

Ennetamine

• ●Randme ja pöidla venitamine — enne ja pärast treeningut
• ●Töökoha ergonoomika — randme neutraalne asend arvutiga töötades
• ●Spordivarustuse kontroll — õige reketi pide, sobiv ratta juhtraud
• ●Haaramistehnika optimeerimine — kasutage kogu kätt, mitte ainult pöialt
• ●Nutitelefoni kasutamise piiramine — kasutage mõlemat kätt
• ●Järk-järguline koormuse suurendamine — ärge suurendage haardejõu treeningut liiga kiiresti

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas De Quervain'i tendinopaatia paraneb iseenesest?

Kergem vorm võib puhkuse ja eneseabiga paraneda. Kroonilisem seisund vajab sageli kortikosteroidsüsti või füsioteraapiat.

Kas süst aitab?

Kortikosteroidsüst on efektiivne kuni 80% juhtudel ja annab sageli kiire leevenduse. Mõnikord on vajalik korduv süst.

Kas operatsioon on ohtlik?

Kirurgiline vabastamine on väike ja turvaline protseduur. Tüsistuste risk on madal. Enamik patsiente naaseb täieliku funktsiooni juurde.

Kuidas eristada karpaalkanali sündroomist?

Karpaalkanali sündroom põhjustab tuimust ja surinat 1.–3. sõrmes ja tekib randme palmaarsel küljel. De Quervain'i valu on randme pöidlapoolsel küljel ja seotud pöidla liigutustega.

Kokkuvõte

De Quervain'i tendinopaatia on kõõlustupe põletik randme pöidlapoolsel küljel, mida põhjustavad korduvad pöidla ja randme liigutused. Diagnoos kinnitatakse Finkelsteini testiga. Konservatiivne ravi (puhkus, ortoos, harjutused) ja kortikosteroidsüst on efektiivsed enamikul juhtudel.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.