Pronator-sündroom

# Pronator-sündroom

Pronator-sündroom on mediaannärvi (nervus medianus) pitsumine küünarvarre proksimaalses osas pronator teres lihase piirkonnas. See on harvem kui karpaalkanali sündroom, kuid oluline diferentsiaaldiagnoos käe tuimuse ja valu korral. Pronator-sündroom esineb sagedamini sportlastel, kes sooritavad korduvaid küünarvarre pööramis- ja haaramisliigutusi.

Mis see vigastus on?

Mediaannärv (nervus medianus) kulgeb küünarvarres mitme struktuuriga lähikontaktis. Pronator-sündroomi korral tekib närvi pitsumine ühes kolmest anatoomilisest kohast: pronator teres lihase kahe pea vahel (kõige sagedasem), flexor digitorum superficialis'e fibroosse arkkaadi all või lacertus fibrosus'e (bicepsi aponeuroosi) all.

Pronator teres on küünarvarre lihas, mis vastutab küünarvarre pronatsiooni (peopesa allapoole pööramise) eest. Korduva ülekoormuse või lihashüpertroofia korral pakseneb lihas ja avaldab survet alla kulgevale mediaannärvile.

Erinevalt karpaalkanali sündroomist, kus pitsumine toimub randme piirkonnas, tekib pronator-sündroomi korral pitsumine kõrgemal — küünarliigese piirkonnas. See erinevus on oluline, kuna ravi ja prognoos erinevad.

Peamised sümptomid

• ●Hajus valu küünarvarre proksimaalses osas — küünarliigese all
• ●Tuimus ja surinad pöidlas, nimetissõrmes, keskmises sõrmes ja osaliselt nimisõrmes
• ●Haardetugevuse langus — raskus esemete hoidmisel
• ●Sümptomite süvenemine küünarvarre rotatsiooni ja haaramisel
• ●Valu pronator teres piirkonna palpeerimisel
• ●Puudub öine valu ja tuimus — oluline erinevus karpaalkanali sündroomist

Miks see vigastus tekib?

Korduvad küünarvarre rotatsioonid — pööramis- ja haaramisliigutused koormavad pronator teres lihast üle.

Intensiivne haaramine ja pigistamine — ronimisalad, tennis, sõudmine ja raskuste tõstmine.

Lihashüpertroofia — intensiivse treeninguga suurenenud pronator teres lihas avaldab survet närvile.

Ergonoomilised probleemid — vale töö- või treeningasend, mis nõuab pikaajaist küünarvarre pinget.

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Ronijad — intensiivne haaramine ja küünarvarre pinge
• ●Tennisemängijad — korduvad löögiliigutused
• ●Sõudjad — pikaajaline haarde- ja pöördejõud
• ●Kehaehitajad — lihashüpertroofia küünarvarre piirkonnas
• ●Käsitöölised — korduvad pööramisliigutused tööl

Diagnoosimine

• ●Pronator teres kompressioonitest — surve lihasele reprodutseerib sümptomeid
• ●Vastupanuga küünarvarre pronatsioon — provotseerib valu pronator piirkonnas
• ●Tineli test küünarvarre piirkonnas — tuimus sõrmedesse
• ●Elektroneuromüograafia (EMG) — närvijuhtivuse hindamine, eristab karpaalkanali sündroomist
• ●Ultraheliuuring — näitab närvi paksenemist ja ümbritsevate struktuuride seisundit
• ●MRT — täpsem uuring, vajadusel välistab teisi patoloogiaid

Erinevus karpaalkanali sündroomist:

| Tunnus | Pronator-sündroom | Karpaalkanali sündroom |

|--------|-------------------|----------------------|

| Öised sümptomid | Puuduvad | Iseloomulikud |

| Valu asukoht | Küünarvarres | Randmes |

| Thenari tuimus | Olemas (palmaarharu) | Puudub |

| Provokaator | Küünarvarre pööramine | Randme painutamine |

Mida saab ise teha?

Provotseerivate tegevuste vältimine — vähenda korduvaid küünarvarre rotatsioone ja intensiivset haaramist.

Küünarvarre venitused:

• ●Siruta käsivars ette, peopesa üles, vastaskäega tõmba sõrmi alla — hoia 30 sekundit, 3 kordust
• ●Siruta käsivars ette, peopesa alla, tõmba sõrmi alla — hoia 30 sekundit, 3 kordust

Mediaannärvi libistamisharjutused:

• ●Painuta ja siruta randme ja sõrmi aeglaselt kogu ulatuses, 10 kordust, 3 korda päevas

Jääravi — jääkott küünarvarre piirkonnale 15 minutit pärast koormust.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Tuimus sõrmedes püsib üle 2 nädala
• ●Haardetugevus väheneb märgatavalt
• ●Sümptomid ei leevene 3–4 nädala jooksul koormuse vähendamisega
• ●Esineb lihasnõrkus pöidla piirkonnas

Füsioteraapia ja ravi võimalused

• ●Mediaannärvi mobilisatsioon — füsioterapeut sooritab spetsiifilisi närvi libistamisharjutusi
• ●Küünarvarre lihaste venitamine ja tugevdamine — tasakaalustatud programm
• ●Ergonoomika parandamine treeningul ja tööl
• ●Põletikuvastased ravimid — lühiajaliselt valu ja turse leevendamiseks
• ●Kortikosteroidsüst — raskematel juhtudel pronator teres piirkonda
• ●Kirurgiline vabastamine — kui konservatiivne ravi ei anna tulemust 3–6 kuu jooksul, vabastatakse närv kirurgiliselt

Taastumine ja spordi juurde naasmine

• ●Konservatiivne ravi: 4–8 nädalat, enamik juhtudest paraneb
• ●Pärast operatsiooni: 6–12 nädalat täieliku taastumiseni

Naasmise kriteeriumid:

• ●Tuimus ja surinad kadunud
• ●Haardetugevus taastunud (>90% tervest poolest)
• ●Valutu küünarvarre rotatsioon
• ●Alaspetsiifilised liigutused valuvabad

Ennetamine

• ●Küünarvarre lihaste regulaarne venitamine — iga treeningu järel
• ●Haaramistehnika korrigeerimine — väldi liigset jõu kasutamist
• ●Piisav puhkus korduvate liigutustega tegevuste vahel
• ●Küünarvarre lihaste tasakaalustatud tugevdamine — nii pronaatorid kui supinaatorid
• ●Ergonoomilised kohandused — õige asend treeningul ja töökohal

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kuidas eristada pronator-sündroomi karpaalkanali sündroomist?

Peamine erinevus on öiste sümptomite puudumine pronator-sündroomi korral. Samuti on valu lokaliseeritud küünarvarre ülaosas, mitte randmes. EMG-uuring aitab täpselt eristada.

Kas pronator-sündroom vajab operatsiooni?

Enamikul juhtudel piisab konservatiivsest ravist. Operatsioon on vajalik ainult siis, kui sümptomid püsivad hoolimata 3–6 kuu konservatiivsest ravist.

Kas treenimist saab jätkata?

Provotseerivaid tegevusi tuleb vähendada, kuid teisi treeningvorme võib jätkata. Alternatiividena sobivad ujumine ja jooksmine.

Kui levinud on pronator-sündroom?

Pronator-sündroom on oluliselt harvem kui karpaalkanali sündroom, moodustades ainult umbes 1% kõigist mediaannärvi pitsumistest.

Kokkuvõte

Pronator-sündroom on mediaannärvi pitsumine küünarvarre proksimaalses osas, mis erineb karpaalkanali sündroomist öiste sümptomite puudumise ja valu lokalisatsiooni poolest. Konservatiivne ravi on enamasti edukas ja hõlmab koormuse vähendamist, venitamist ja närvimobilisatsiooni.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.