Kõõluse ja kõõlustupe põletik ( tendiniit ja tendovaginiit)

# Kõõluse ja kõõlustupe põletik (tendiniit ja tendovaginiit)

Tendiniit ja tendovaginiit on ühed levinumad ülekoormusvigastused sportlaste seas. Kõõlused ühendavad lihaseid luudega ja kannavad edasi kogu lihase tekitatud jõu. Kui korduv mehaaniline stress ületab koe paranemisvõimet, tekib kahjustus. Kaasaegne spordimeditsiini terminoloogia eelistab laiemat terminit "tendinopaatia", sest kroonilistel juhtudel puudub sageli klassikaline põletik.

Mis need vigastused on?

Tendiniit on kõõluse enda põletik — äge reaktsioon ülekoormusele. Kõõlus muutub tursunuks, valusaks ja nõrgemaks.

Tendovaginiit on kõõlustupe põletik. Kõõlustupe (vagina tendinis) on vedelikuga täidetud kest, mis ümbritseb mõnesid kõõluseid ja vähendab hõõrdumist. Selle põletikuline on iseloomulik krepitatsiooniga (krudisemisega).

Tendinopaatia (krooniline staadium) — pikaajalise ülekoormuse korral ei ole tegemist enam klassikalise põletikuga, vaid degeneratiivsete muutustega kõõluses (tendinoos): kollageenikiudude desorganisatsioon, neovaskularisatsioon ja raku muutused.

Kõige sagedamini haaratud piirkonnad

• ●Achilleuse kõõlus — jooksjatel, hüppajatel
• ●Patellakõõlus — "hüppaja põlv"
• ●Rotatormanseti kõõlused — viskajatel, ujujatel
• ●Küünarnuki kõõlused — tennisist ja golfist küünarnukk
• ●Randme kõõlused — de Quervain'i tenosynoviit

Peamised sümptomid

• ●Valu kõõluse piirkonnas, süveneb liigutamisel ja koormusel
• ●Soojendusefekt (varajane staadium) — valu treeningu alguses, mis soojendusega leeveneb
• ●Pidev valu (kaugelearenenud staadium) — valu kogu treeningu vältel, ei leevene
• ●Turse ja punetus kõõluse piirkonnas
• ●Krepitatsioon (krudisemine) — eriti tendovaginiidi korral
• ●Jäikus ja kangus hommikul ja pärast puhkeperioode
• ●Valu palpatsioonil kõõluse kulgemiskohas
• ●Jõu vähenemine vastava lihasgrupi kasutamisel
• ●Trigger-fenomen tendovaginiidi korral — kõõlus jääb tupes kinni

Miks see vigastus tekib?

• ●Korduv ülekoormus: sama liigutuse pidev kordamine (jooksmine, viskamine, löömine)
• ●Liiga kiire koormuse suurendamine — maht, intensiivsus või sagedus tõuseb liiga ruttu
• ●Ebapiisav soojendus ja taastumine
• ●Biomehaanilised häired: ebaõige tehnika, liigese väärasend
• ●Vanus: kõõluste verevarustus ja elastsus vähenevad alates 30. eluaastast
• ●Ebasobiv varustus (jalatsid, reket, jalgratas)
• ●Süsteemsed haigused (diabeet, kilpnäärme häired)
• ●Ravimid (fluorokinoloonid, statiinid)

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Jooksjad (Achilleuse tendinopaatia)
• ●Korvpalli- ja võrkpallimängijad (patellakõõlus)
• ●Tennise-, sulupalli- ja squash'imängijad (küünarnukk)
• ●Ujujad ja viskajad (rotormansett)
• ●Muusikud ja kontoritöötajad (randme kõõlused)

Diagnoosimine

• ●Kliiniline uuring: kõõluse palpatsioon — hellus, turse, krepitatsioon
• ●Vastupanuga testid: resisteeritud liigutused reprodutseerivad valu
• ●Ultraheli (esmavaliku uuring): kõõluse paksenemine, neovaskularisatsioon, vedelik tupes
• ●Power Doppler: näitab neovaskularisatsiooni — korreleerub valu intensiivsusega
• ●MRT: detailne ülevaade, välistab osalist rebendit
• ●Vereanalüüsid: süsteemse haiguse kahtluse korral

Mida saab ise teha?

Koormuse muutmine

Vähendage valulikku tegevust, kuid säilitage üldine aktiivsus. Täielik puhkus on kahjulik — kõõlus vajab kontrollitud koormust paranemiseks.

Ekstsentriline treening (kuldstandard)

Ekstsentriline treening on tõenduspõhine kuldstandard kroonilise tendinopaatia ravis. Aeglane kontrollitud kõõluse koormamine stimuleerib kollageeni remodelleerumist.

Achilleuse kõõluse ekstsentriline treening:

Seiske trepi serval, tõuske mõlema jalaga varvastele. Langetage kand aeglaselt alla (3 sekundit) ainult vigastatud jalaga. Tõuske tagasi terve jala abiga. 3 x 15, kaks korda päevas, 12 nädalat.

Patellakõõluse ekstsentriline kükk:

Seiske 25° kaldpinnal (kand kõrgemal). Kükitage aeglaselt alla (3 sekundit) ja tõuske tagasi mõlema jalaga. 3 x 15, kaks korda päevas.

Eneseabile

• ●Jää: 15–20 minutit pärast koormust ägeda faasi korral
• ●MSPVR: lühiajaliselt (1–2 nädalat) ägeda valu korral
• ●Venitamine: kõõluse piirkonna regulaarne venitamine

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Valu ei parane 2–3 nädalaga koormuse vähendamise ja eneseabiga
• ●Valu süveneb progressiivselt
• ●Esineb jõu oluline langus
• ●Äkiline tugev valu (viitab osalisele rebendile)

Füsioteraapia ja ravi võimalused

• ●Füsioteraapia: lihaste tasakaalu parandamine, biomehaaniliste häirete korrigeerimine, ekstsentriline treening
• ●Lööklaineteraapia (ESWT): tõhus krooniliste juhtumite korral
• ●PRP-süstid: kasvufaktoritega rikastatud plasma — perspektiivikas lisavõimalus
• ●Kortikosteroidsüstid: annavad lühiajalist leevendust, kuid nõrgestavad kõõlust — mitte soovitatud korduvaks kasutamiseks
• ●Ortoosid ja teipimine: kahjustatud piirkonna toetamine
• ●Kirurgiline ravi: viimane valik krooniliste juhtude korral (debridement, kõõlustupe vabastamine)

Taastumine ja spordi juurde naasmine

• ●Äge tendiniit: 2–4 nädalat
• ●Krooniline tendinopaatia: 3–6 kuud ekstsentrilist treeningut
• ●Spordi juurde naasmine, kui kõõluse piirkonna valu on taandunud ja jõud taastunud
• ●10% reegel: ärge suurendage treeningkoormust rohkem kui 10% nädalas

Ennetamine

• ●10% reegel: treeningkoormuse järkjärguline suurendamine
• ●Korralik soojendus enne ja jahtumisperiood pärast treeningut
• ●Regulaarne venitamine ja ekstsentriline treening ennetava meetmena
• ●Õige sporditehnika — vajadusel professionaalne tehnikaanalüüs
• ●Varustuse sobivus — jalatsite, reketi jt regulaarne uuendamine
• ●Piisav puhkus treeningute vahel
• ●Lihaste tasakaalu säilitamine — tugevdage nii agonist- kui antagonistlihaseid

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Mis vahe on tendiniidil ja tendinopaatial?

Tendiniit on äge kõõlusepõletik (päevad kuni nädalad). Tendinopaatia on krooniline degeneratiivne seisund (kuud), kus klassikaline põletik puudub. Ravi on erinev: tendiniit reageerib puhkusele ja põletikuvastastele, tendinopaatia vajab ektsentrilist treeningut.

Kas kortisoonisüst aitab kõõlusevalu vastu?

Lühiajaliselt jah (nädalad), kuid pikaajalised tulemused ei ole paremad kui platseebo. Korduvad süstid nõrgestavad kõõlust ja suurendavad rebendi riski. Seetõttu ei soovitata seda esmavaliku ravina.

Kui kaua kestab ekstsentriline treening?

Minimaalselt 12 nädalat igapäevase harjutamisega. Tulemused hakkavad ilmnema 4–6 nädala pärast. Ärge lõpetage enneaegselt — kannatlik järjepidevus on võtmetähtsusega.

Kas tendinopaatiaga tohib treenida?

Jah, kuid koormust tuleb modifitseerida. Kerge kuni mõõdukas valu treeningu ajal on aktsepteeritav (VAS skaalal 3–4/10). Tugev valu, mis ei taaandu järgmiseks hommikuks, viitab liigse koormuse kasutamisele.

Kokkuvõte

Tendiniit ja tendinopaatia on ühed levinumad spordivigastused, mida saab ennetada koormuse mõistliku suurendamise ja korraliku soojendusega. Krooniline tendinopaatia vajab ektsentrilist treeningut, mis on tõenduspõhiselt kõige tõhusam ravimeetod. Täielik puhkus on kahjulik — kõõlus vajab kontrollitud koormust paranemiseks.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.