Kõõluseümbrise põletik

# Kõõluseümbrise põletik (peritendiniit)

Kõõluseümbrise põletik ehk peritendiniit on seisund, mille korral on põletikuliselt haaratud kõõlust ümbritsev paratenoon — õhuke sidekoeline kest, mis katab kõõlust väljastpoolt. See erineb nii tendiniidist (kõõluse enda põletik) kui ka tendovaginiidist (kõõlustupe põletik) ja vajab seetõttu teistsugust ravikäsitlust.

Mis see vigastus on?

Paratenoon on õhuke, läbipaistev sidekoeline membraan, mis ümbritseb kõõlust väljastpoolt. Erinevalt kõõlustupest (mis on sünoviaalmembraan vedelikukihiga) on paratenoon kuiv sidekoeline kest. See katab kõõlust kohtades, kus kõõlustupp puudub.

Peritendiniit tekib, kui paratenoon muutub ärritunuks ja põletikuliseks korduva mehaanilise stressi tõttu. Põletik põhjustab paratenooni paksenemist, adhesioonide teket ja hõõrdumist kõõluse vastu.

Seisund esineb kõige sagedamini Achilleuse kõõlusel, kuid võib haarata ka teisi kõõluseid (peroneaalkõõlused, tibialis posterior).

Erinevus teistest kõõluspatoloogiatest

| Seisund | Kahjustatud struktuur | Eripära |

|---|---|---|

| Peritendiniit | Paratenoon (välimine kest) | Krepitatsioon, difuusne valu kogu kõõluse ulatuses |

| Tendiniit/tendinopaatia | Kõõlus ise | Fokaliseeritud valu, kõõluse paksenemine |

| Tendovaginiit | Kõõlustupp (sünoviaalne) | Vedelik tupes, trigger-fenomen |

Peamised sümptomid

• ●Valu kõõluse piirkonnas, süveneb liigutamisel
• ●Turse ja punetus kõõluse ümbruses — sageli silmatorkavam kui tendinopaatia korral
• ●Krepitatsioon (krudisemine) — iseloomulik tunnus, tekib põletikuliste kiudude hõõrdumisel
• ●Soojatunne kahjustatud piirkonnas
• ●Jäikus ja kangus pärast puhkeperioode
• ●Difuusne valu kogu kõõluse ulatuses (erinevalt tendinopaatiast, kus valu on fokaliseeritud)
• ●Valu vastupanuga liigutustel

Miks see vigastus tekib?

• ●Korduv mehaaniline ärrituse — ülekoormuse treeningud, äkiline koormustõus
• ●Hõõrdumine jalatsi servade, riiete või ortoeside vastu
• ●Jooksmine ebaühtlasel pinnal
• ●Otsene trauma kõõluse piirkonnale
• ●Vale tehnika ja biomehaaniline ülekoormus
• ●Jäikus ümbritsevates lihastes
• ●Süsteemsed põletikulised haigused (reumatoidartriit, reaktiivne artriit)

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Jooksjad (eriti pärast koormuse tõusu)
• ●Matkajad (pikad distantsid, ebatasane pind)
• ●Tantsijad
• ●Sportlased, kes on hiljuti jalanõusid vahetanud

Diagnoosimine

• ●Kliiniline uuring: iseloomulik krepitatsioon palpatsioonil ja liigutamisel, difuusne hellus kogu kõõluse ulatuses
• ●Ultraheli (esmavaliku uuring): paratenooni paksenemine, vedelikukogum, Power Doppler näitab hüpervaskularisatsiooni
• ●MRT: detailsem eristus teistest kõõluspatoloogiatest
• ●Diferentsiaaldiagnoos: oluline eristada tendinopaatiast, tendovaginiidist ja osalisest rebendist

Mida saab ise teha?

Äge faas (esimesed 1–2 nädalat)

• ●Puhkus valulikest tegevustest — ärge jätkake valuga treeningut
• ●Jää: 15–20 minutit, 3–4 korda päevas
• ●MSPVR: ibuprofeen või naprokseen, ka diklofenaki geel lokaalselt
• ●Kompressioon ja elevatsioon

Harjutused (pärast ägeda faasi taandumist)

Õrn venitamine:

Seiske trepi serval, langetage kannad aeglaselt alla. Hoidke 20 sekundit, 3 kordust. Ainult valuvabas ulatuses!

Säärelihaste tugevdamine:

Kannatõusted mõlemal jalal — 3 x 15. Progressioon: ühel jalal, lisaraskusega.

Ristikiulise massaaž:

Kasutage sõrmi transversaalseks friktsioonimassaažiks risti kõõluse suunaga. 5 minutit, kaks korda päevas. Aitab lõhkuda adhesioone.

Põhjuse kõrvaldamine

• ●Vahetage jalatsid, mis hõõruvad kõõluse piirkonda
• ●Kontrollige ortoosi sobivust
• ●Vaadake üle treeningkoormus

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Sümptomid ei parane 2 nädalaga eneseabiga
• ●Krepitatsioon on tugev ja püsiv
• ●Kahtlustate kõõluse osalist rebendit (äkiline terav valu)
• ●Sümptomid korduvad pärast paranemist

Füsioteraapia ja ravi võimalused

• ●Füsioteraapia: venitamine, liikuvuse taastamine, järkjärguline koormamine
• ●Ultraheliravi ja laseteraapia — võivad kiirendada paranemist
• ●Transversaalne friktsioonimassaaž — lõhub adhesioone, parandab koeperfusiooni
• ●Kortikosteroidsüst raskemate juhtude korral — kasutada ettevaatlikult, kuna nõrgestab kõõlust
• ●Krooniliste juhtumite korral: kirurgiline paratenooni vabastamine

Taastumine ja spordi juurde naasmine

• ●Äge peritendiniit: 2–4 nädalat
• ●Krooniline peritendiniit: 6–12 nädalat
• ●Spordi juurde naasmine alles siis, kui krepitatsioon ja valu on täielikult taandunud
• ●Alustage kõndimisest, seejärel aeglane jooks, järk-järgult suurendades koormust

Ennetamine

• ●Treeningkoormuse mõõdukas suurendamine — mitte üle 10% nädalas
• ●Korralik soojendus enne treeningut ja venitamine pärast
• ●Hõõrdumist tekitavate faktorite kõrvaldamine — sobivad jalatsid, sokkid, kõõluse piirkonda mitte suruvad ortoosid
• ●Biomehaaniliste häirete varane korrigeerimine
• ●Regulaarne venitamine ja lihaste tasakaalu hoidmine
• ●Treeningpindade varieerimine — mitte ainult asfaldil jooksmine

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Mis vahe on peritendiniidil ja tendiniidil?

Peritendiniit on kõõluse ÜMBRISE põletik, tendiniit on KÕÕLUSE ENDA põletik. Peritendiniidi tunnuseks on krepitatsioon ja difuusne valu, tendiniidi tunnuseks on fokaliseeritud paksenemine ja valu.

Kas krepitatsioon on ohtlik?

Krepitatsioon (krudisemine) ise ei ole ohtlik, kuid viitab põletikulisele protsessile, mis vajab ravi. Ignoreerimine võib viia krooniliste adhesioonideni.

Kas jalatsid võivad põhjustada peritendiniiti?

Jah, uued jalatsid, mille serv surub või hõõrub kõõluse piirkonda, on sage põhjus. Jalatsivahetuse järel jälgige hoolikalt kõõluse piirkonna reageeringut.

Kas peritendiniit ja tendinopaatia võivad koos esineda?

Jah, sageli esinebki kombineeritud peritendiniit koos kõõluse enda patoloogiaga. Sellisel juhul on ravi keerulisem ja taastumine pikem.

Kokkuvõte

Kõõluseümbrise põletik on hästi ravitav seisund, kui see avastatakse varakult ja provotseeriv tegur kõrvaldatakse. Iseloomulik krepitatsioon aitab selle eristada teistest kõõluspatoloogiatest. Ennetamise võtmed on sobivad jalatsid, mõõdukas koormuse tõstmine ja regulaarne venitamine.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.