Kannakõõluse tendinoos

KIRJELDUS

Kannakõõluse tendinoos ehk plantaarfastsiit on üks levinumaid jalavigastusi, mis põhjustab valu kanna alaosas. Plantaarfastsia on paks sidekoeline kest, mis kulgeb kannaluult varbaluude suunas ja toetab jala pikivõlvi. Tendinoos viitab degeneratiivsele protsessile, kus plantaarfastsia kollageen laguneb ja ei parane korralikult. Seda seisundit esineb 10% inimestel elu jooksul. Sportlaste seas on eriti haavatavad jooksjad, korvpallurid ja tantsijad. Suurima riskigruppi kuuluvad ka inimesed, kes seisavad pikka aega tööl, ning ülekaalulised.

PÕHJUSED

• ●Korduv ülekoormus ja mikrotraumad plantaarfastsiasse
• ●Liiga kiire jooksumahu suurendamine
• ●Jooksmine kõvadel pindadel (asfalt, betoon)
• ●Liigne pronatsioon või lamejalgsus (pes planus)
• ●Kõrge jalakaar (pes cavus) ja jäik jalg
• ●Lühenenud ja jäik Achilleuse kõõlus ja säärelihased
• ●Ülekaal, mis suurendab jalatallale mõjuvat survet
• ●Ebasobivad jalatsid ilma piisava tallapehmenduse ja kaaretunnuseta
• ●Pikaajaline seismine kõval pinnal (ametialane riskifaktor)
• ●Vanus: kõige sagedasem 40-60-aastastel

SÜMPTOMID

• ●Terav, torkiv valu kanna alaosas, eriti esimestel hommikustel sammudel
• ●Valu leeveneb kõndimisega, kuid süveneb pärast pikemaajalist seismist või koormust
• ●"Startvalu" — valu pärast istumist ja liikumise alustamist
• ●Valu treeningu alguses, mis leeveneb soojendusega, kuid naaseb pärast treeningut
• ●Palpatsioonil terav hellus kanna mediaalsel tuberoosil (plantaarfastsia kinnituskoht)
• ●Passiivne varvaste dorsaalfleksioon süvendab valu (Windlassi test)
• ●Kanna turse esineb harva — turse olemasolu viitab teistele diagnoosidele

DIAGNOOSIMINE

Diagnoos on enamasti kliiniline, põhinedes tüüpilisel anamneesil ja füüsilisel uuringul. Palpatsioon: terav hellus kannaluul mediaalse tuberositase piirkonnas. Windlassi test: suurvarba passiivne dorsaalfleksioon reprodutseerib valu. Ultraheli näitab plantaarfastsia paksenemist (normaalselt 2-4 mm, patoloogiline üle 4 mm) ja degeneratiivseid muutusi. Röntgen võib näidata kannaluuogat (calcaneal spur), kuid see leid esineb ka asümptomaatilistel inimestel ja pole otseses põhjuslikus seoses. MRT on vajalik diferentsiaaldiagnostikas, et välistada kannaluumurdu, närvikahjustust (Baxteri närv) või teisi patoloogiaid.

RAVI

Konservatiivne ravi on efektiivne 80-90% juhtudest 6-12 kuu jooksul. Esmane ravi: puhkus valulikest tegevustest, jää massaaž (külmutatud veepudel jalatalla all) 10-15 minutit. Venitamine on ravi nurgakivi: plantaarfastsia venitus (varvaste tagasipainutamine, käterätikuga venitus), säärelihaste venitus (gastrocnemius ja soleus). Öine lahas (night splint) hoiab hüppeliigese dorsaalfleksioonis ja venitab fastsiat öö jooksul. Tugitallad ja kanna pehmendused (silikoon) vähendavad koormust. Teipimine (low-dye teipimine) toetab jalakaaart. Ekstsentriline säärelihaste treening. Kortikosteroidisüst annab lühiajalist leevendust, kuid korduvad süstid võivad kahjustada rasvapadja ja fastsiat. Lööklaineteraapia (ESWT) on tõhus krooniliste juhtumite korral. PRP-süstid on perspektiivikas alternatiiv. Kirurgiline fastsiotoomia on viimane valik, kui 6-12 kuud konservatiivset ravi ei anna tulemusi.

ENNETAMINE

• ●Säärelihaste ja plantaarfastsia regulaarne venitamine
• ●Sobivate jalatsite valimine piisava kaaretoe ja tallapehmendusega
• ●Jooksujalatsite regulaarne vahetamine
• ●Kehakaalu kontrolli all hoidmine
• ●Treeningkoormuse järkjärguline suurendamine
• ●Tugitaldade kasutamine lamejalgsuse korral
• ●Alternatiivse treeningu lisamine (ujumine, rattasõit) koormuse vähendamiseks