🚧 E-pood ei täida hetkel tellimusi

🎉 Avame ametlikult 10.03.2026 — jälgi meid!

SpordiAbi.ee
Põlveliiges

Põlveliigese piirkonna vigastused

Polveliiges on inimkeha suurim ja keerukam liiges, mis talub igapaevaselt suuri koormusi. Polvevigastused on spordi- ja liikumisvigastuste seas yhed levinumad, moodustades kuni 40% koigist spordivigastustest.

KIRJELDUS

Polveliiges koosneb kolmest luust: reieluu (femur), saareluu (tibia) ja polvekedra (patella). Liigese stabiilsuse tagavad neli pohisidet: eesmine (ACL) ja tagumine (PCL) ristatisidemed ning mediaalne (MCL) ja lateraalne (LCL) kollateraalsidemed. Meniskid (mediaalne ja lateraalne) jaotvad koormust ja stabiliseerivad liigest. Polveliigest ymbritsevad tugevad lihasgrupid: reie nelipealihas, hamstringid ja saarelihased.

Polveliiges voimaldab painutust, sirutust ja kerget rotatsiooni. See keerukas ehitus muudab polve aga vigastustele haavataavaks, eriti spordis, kus esinevad suured joud, kiired suunamuutused ja kontakt.

POHJUSED

Polvevigastused jagunevad kahte pohikategooriasse:

Agedat vigastused:

  • Sidemerebendid (ACL, MCL, LCL, PCL) - tekivad age trauma tagajarjel
  • Meniskirebendid - polve vaanamine koormuse all
  • Luumurrud polveliigese piirkonnas
  • Polvekedra dislokatsioon
  • Kooluste rebendid

Ylekoormusvigastused:

  • Patellofemoraalne valusyndroom (jooksja polv)
  • Iliotibiaaltrakti syndroom
  • Patellaarkooluse tendinopaatia (hyppaja polv)
  • Osgood-Schlatteri syndroom noorukitel
  • Kondropaatia

SUMPTOMID

Polveliigese vigastusele viitavad markide syndroom:

  • Age valu polves paarast traumat voi jarjest suurenev valu koormusel
  • Turse - kiire turse (tundidega) viitab hemartoosile, aeglane (paevadega) synoviidile
  • Liigese lukustamine - mehhaaniline blokaad viitab meniski- voi kohrevigastusele
  • Ebastabiilsus - polv "annab alla", viitab sidemekahjustusele
  • Krepitus - pragisemine polve liigutamisel
  • Liikuvuspiirangud - polve tayssirutuse voi -painutuse vooimatus

DIAGNOOSIMINE

  • Anaamnees: vigastusmehhanismi taapne kirjeldus on olulisim diagnostiline vihje
  • Kliiniline uuring: laksiteedi testid, McMurray test, palpatsiooni leid
  • Rontgenylesvote: luumurrude ja artroosi valistamiseks
  • MRT: kullstandard pehmekoestruktuurile (sidemed, meniskid, kohre) hindamiseks
  • Ultraheli: kooluste ja pindmiste struktuuride hindamiseks

RAVI

  • Esmane: RICE-meetod (puhkus, jaa, kompressioon, elevatsioon)
  • Poletikuvastased ravimid valu ja turse leevendamiseks
  • Fysioteraapia on iga polveravitee lahutamatu osa
  • Ortosid ja tugiside stabiliseerimiseks
  • Artroskoopia diagnostilistel ja ravilistel eesmarkidel
  • Sidemerekonstruktsioon raskete vigastuste korral

ENNETAMINE

  • Neuromuskulaarne treening: FIFA 11+ programm vahendab vigastusriski kuni 50%
  • Reie- ja puusalihaste regulaarne tugevdamine
  • Propriotseptiivne treening ja tasakaaluharjutused
  • Oige sporditehnika ja maandumismustrid
  • Sobivad jalatsid ja piisav soojendus enne treeningut

NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.