Reie lähendajalihaste venitus

ANATOOMIA

Reie lähendajalihased (adduktorid) moodustavad reie sisekülgse lihasgrupi, mis vastutab puusa lähendamise eest (jala tõmbamine keskjoone suunas). Grupp koosneb viiest peamisest lihasest:

• ●Adductor longus — kõige sagedamini vigastub, algab häbemeluust ja kinnitub reieluu keskkolmandikule
• ●Adductor brevis — sügavam, lühem lihas
• ●Adductor magnus — suurim adduktor, ulatub põlveni
• ●Gracilis — õhuke lihas, ületab ka põlveliigest
• ●Pectineus — kõige ülemine adduktor

Adductor longus on spordicontekstis kõige haavatavam, kuna ta on suhteliselt õhuke, kuid kannab suurt koormust.

PÕHJUSED

Adduktorivigastus (kubemevigastus) on üks levinumaid spordivigastusi, eriti jalgpallis, jäähokis ja kiiruisutamises.

• ●Äkiline suunamuutus — kiire liikumissuuna vahetamine koormusega
• ●Löögiliigutus — jala siseküljega löömine jalgpallis
• ●Libisemine — jala eemaldumise kontrollimatu liikumine (jäähoki, jalgpall märjal muruplatsil)
• ●Kiire kiirendus ja pidurdamine
• ●Ebapiisav soojendus
• ●Nõrgad adduktorid võrreldes abduktoritega — adduktori/abduktori jõusuhe alla 80% on riskifaktor
• ●Varasem adduktorivigastus — suurim üksik riskifaktor (2–3× suurem risk)
• ●Piiratud puusa liikuvusulatus

SÜMPTOMID

• ●Äge valu kubemepiirkonnas ja reie siseküljel vigastuse hetkel
• ●Tunne nagu midagi "rebenes" või "praksatas"
• ●Valu jala lähendamisel vastupanu vastu
• ●Valu jooksmisel, eriti suunamuutustel
• ●Valu löögiliigutusel
• ●Turse ja verevalum reie siseküljel (II–III aste)
• ●Palpatoorne hellus adductor longus'e kinnituskohal häbemeluul
• ●Jäikus ja kangus pärast aktiivsust ja hommikuti

RASKUSASTMED

I aste: kerge venitamine, mõned kiud rebenenud. Ebamugavus, kuid funktsioon säilib. Taastumine 1–2 nädalat.

II aste: oluline osaline rebend. Mõõdukas valu, turse, jõupuudus. Taastumine 4–8 nädalat.

III aste: täielik rebend. Tugev valu, suur turse ja verevalum, ei suuda lähendada. Taastumine 3–6 kuud, võimalik kirurgia.

DIAGNOOSIMINE

• ●Kliiniline uuring — palpatsiooni hellus kubemepiirkonnas
• ●Vastupanuga puusa lähendamine (squeeze test) — provotseerib valu ja näitab jõupuudust
• ●Passiivne puusa eemaldamine — venitab adduktoreid ja provotseerib valu
• ●Ultraheli — esimese valiku pildiuuring, kiire ja kättesaadav, näitab rebendi
• ●MRT — täpseim uuring, näitab rebendi ulatust ja asukohta, eristab kroonilist tendinopaatiat
• ●Röntgen — välistab avulsioonmurdu ja osteitis pubis't

KOPENHAAGENI ADDUKTORIHARJUTUS ENNETAMISEKS

Copenhagen adductor exercise on teaduslikult tõestatud harjutus adduktorivigastuste ennetamiseks (vähendab riski kuni 41%).

• ●Sooritamine: külililamang asend, partner hoiab ülemist jalga. Alumise jalaga tõsta keha üles, kasutades adduktori jõudu
• ●Progressioon: alusta lühema kangiga (põlv pandud), liigu täispika variandi suunas
• ●Soovitus: 2–3 seeriat × 6–10 kordust, 2–3 korda nädalas hooaja eelsel ja hooaja ajal

RAVI

Äge faas (0–72 tundi):

• ●Aktiivsuse lõpetamine ja puhkus
• ●Jää 15–20 minutit iga 2–3 tunni tagant
• ●Kompressioon turse piiramiseks
• ●MSPVA-d vajadusel

Taastumisprogramm:

• ●Isomeetrilised adduktoriharjutused — kerge pinge, valu piires
• ●Progressiivne isotoonilne treening — vastupanu järkjärguline suurendamine
• ●Copenhagen adduktor harjutused — alustades kergemast variandist
• ●Funktsionaalsed harjutused — kõnd, sörkjooks, suunamuutused
• ●Alaspetsiifilised harjutused — löögid, sprindiharjutused

SPORTI NAASMINE

• ●Valutu täielik liikuvusulatus
• ●Jõud vähemalt 90% terve poolega võrreldes
• ●Squeeze test valutu
• ●Sprint, suunamuutused ja alaspetsiifilised liigutused valuvabad
• ●Soovituslik: jätka Copenhagen harjutustega ennetava programmina