Rinnaku-rangluusideme vigastus

ANATOOMIA JA OLEMUS

Rinnaku-rangluusideme vigastus (sternoklavikulaarliigese vigastus) on suhteliselt haruldane, kuid kliiniliselt väga oluline vigastus, mis hõlmab rangluud rinnakuluuga ühendavat liigest. Sternoklavikulaarliiges (SC-liiges) on ainus tõeline liigesühendus ülajäseme skeleti ja kehatüve vahel. Liiges on tugevdatud eesmise ja tagumise sternoklavikulaarsideme, ribiklakvikulaarsideme (kostoklavikulaarside) ning liigesketasega. Vaatamata väiksele liikuvusele on see liiges biomehhaaniliselt kriitilise tähtsusega, kuna kogu ülajäseme jõud kandub selle kaudu kehatüvele.

PÕHJUSED

Vigastus tekib tavaliselt suure jõuga trauma tagajärjel. Peamised tekkemehhanismid on:

• ●Otsene löök õla eesmisele osale, mis surub rangluud sissepoole — tekib eesmine nihestus
• ●Kukkumine väljasirutatud käele koos õla ettesurumisega
• ●Kõrge energiaga trauma, nt autoavarii või kontaktspordi vigastus (ragbi, jäähoki, maadlus)
• ●Harva ka järsk lihasjõu rakendumine — esineb raskejõustikus ja heitealadel

SC-liigese nihestused jagunevad kaheks peamiseks tüübiks. Eesmine nihestus on sagedasem (umbes 90% juhtudest) ning tavaliselt vähem ohtlik. Tagumine nihestus on haruldasem, kuid potentsiaalselt eluohtlik seisund, kuna nihestunud rangluuots võib avaldada survet trahheale, söögitorule, suurematele veresoontele (v. subclavia, v. brachiocephalica) ja isegi kopsutipule.

SÜMPTOMID

Patsiendid kurdavad tugevat valu rinnaku piirkonnas, mis süveneb käe liigutamisel, eriti õla retraheerimisel. Iseloomulikud tunnused on:

• ●Paistetus ja hellus SC-liigese kohal
• ●Eesmise nihestuse korral nähtav ja palpeeritav rangluuotsa eendumine
• ●Tagumise nihestuse korral süvik (depressioon) rinnaku juures
• ●Raskendatud neelamine, häälekähedus või hingamisraskused viitavad tagumisele nihestusele ja nõuavad erakorralist sekkumist
• ●Ülajäseme liigutamine on piiratud ja valulik

DIAGNOOSIMINE

Tavaröntgen on sageli ebapiisav SC-liigese hindamiseks, kuna struktuurid projekteeruvad üksteisele. Kompuutertomograafia (KT) on eelistatud kuvamisuuring, mis näitab täpselt nihestuse suunda ja ulatust. KT-angiograafia on näidustatud tagumise nihestuse korral veresoonte kahjustuse välistamiseks. Kliiniline uuring peab alati hõlmama neurovaskulaarse seisundi hindamist ja hingamisteede kontrolli.

RAVI

Eesmise nihestuse ravi on üldjuhul konservatiivne:

• ●Käetoes (sling) 2-4 nädalat
• ●Jääravi ja põletikuvastased valuvaigistid
• ●Järkjärguline aktiivse liikuvuse taastamine alates 3.-4. nädalast
• ●Füsioteraapia õla stabilisaatorite tugevdamiseks

Tagumine nihestus nõuab erakorralist kinnist repositsiooni operatsiooniblokis, kuna tagumise nihestuse korral peab olema valmidus torakotoomiateks. Reponeerimine toimub traktsiooniga ja rangluuotsa haaramisega. Kirurgiline fiksatsioon on vajalik ebastabiilse repositsiooni korral. Krooniline ebastabiilsus võib vajada hilisemat rekonstruktiivset operatsiooni siirdematerjali abil.

ENNETAMINE JA SPORDI JUURDE NAASMINE

Sportlased võivad naasta täiskontaktspordi juurde tavaliselt 6-12 nädala möödudes, olenevalt vigastuse raskusastmest. Eesmise nihestuse korral on prognoos üldiselt hea. Ennetamiseks soovitatakse nõuetekohast kaitsmevarustuse kasutamist kontaktspordialadel ning kukkumistehnika õppimist. Õlavöötme lihaste heas treenituses hoidmine aitab vähendada ülekoormust sidemetele.