Golfimängija küünarliiges ehk mediaalne epikondüliit

# Golfimängija küünarliiges ehk mediaalne epikondüliit – põhjalik juhend

Mediaalne epikondüliit ehk golfimängija küünarliiges on küünarliigese sisekülje kõõluste ülekoormussündroom. See tekib küünarvarre painutaja- ja sisetöörlelihaste ülekoormusest ning esineb mitte ainult golfimängijatel, vaid ka paljude teiste spordialade harrastajatel ja füüsilise tööga inimestel.

Mis see vigastus on?

Mediaalne epikondüliit on küünarvarre painutajalihaste ühise kinnituskoha kahjustus küünarliigese sisemisel luupunnil (mediaalsel epikonüülil). Kõige sagedamini on haaratud ümar sisetöörlelihas (m. pronator teres) ja kodarmine randmepainutajalihas (m. flexor carpi radialis), kuid kahjustus võib hõlmata ka teisi piirkonna lihaseid.

Sarnaselt tennisemängija küünariigesele pole tegemist klassikalise põletikuga, vaid kõõluse degeneratiivse kahjustusega — krooniline tendinopaatia, kus kõõluskiud on kaotanud normaalse struktuuri ega suuda end piisavalt parandada.

Mediaalne epikondüliit on 5–10 korda harvem kui lateraalne epikondüliit ehk tennisemängija küünarliiges, kuid võib olla sama tülikas ja pikaajaline.

Oluline erinevus: kuni 60%-l mediaalse epikondüliidiga patsientidest esineb kaasuvalt küünarnärvi (ulnaarnärvi) ärritust, kuna see närv kulgeb mediaalsele epikonüülile väga lähedalt. See võib põhjustada tuimust ja surinat neljandas ja viiendas sõrmes.

Peamised sümptomid

Sümptomid arenevad tavaliselt järk-järgult nädalate ja kuude jooksul:

• ●Valu küünarliigese siseküljel, mis süveneb haaramisel ja randme painutamisel
• ●Haaramisjõu nõrgenemine — raskusi purgi avamisel, käepigistusel
• ●Valu kiirgub küünarvart mööda randme suunas
• ●Hommikune jäikus küünarliigeses
• ●Valu süveneb koormuse kasvades — näiteks treeningu käigus
• ●Rasketel juhtudel valu ka puhkeolekus
• ●Tuimus või surin neljandas ja viiendas sõrmes — küünarnärvi ärrituse tunnus

Miks see vigastus tekib?

Mediaalne epikondüliit tekib korduvast ülekoormusest küünarvarre painutaja- ja sisetöörlelihastele. Peamised põhjused:

• ●Golf — vale löögitehnika, eriti maast löömise vibratsioon
• ●Viskeliigutused — pesapall, odavise, kriket
• ●Ronimissport — intensiivne ja pikaajaline haaramine
• ●Raskuste tõstmine — eriti tõmbeliigutused
• ●Tennis — servi ja forehand-löögi vale tehnika
• ●Käsitöö ja tööstus — kruvikeeramine, haamriga löömine, puurimine
• ●Pikaajaline arvutitöö — korduvad klaviatuuri- ja hiireliigutused

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Golfimängijad, eriti harrastajad vale tehnikaga
• ●Viske- ja heitealade sportlased
• ●Ronijad ja boulderijad
• ●Ehitustöölised, kokad, muusikud
• ●Kontoritöötajad, kes kasutavad intensiivselt klaviatuuri
• ●30–50-aastased on kõige sagedasemad patsiendid

Diagnoosimine

Diagnoos põhineb enamasti kliinilisel uuringul. Arst kasutab järgmisi teste:

• ●Palpatsioon — terav valu mediaalse epikonüüli piirkonnas vajutamisel
• ●Vastupidavusega randme painutamine — patsient painutab rannet jõu vastu ja valu tekib küünarliigese siseküljel
• ●Vastupidavusega küünarvarre sisetöörlemine — samuti valu provotseeriv
• ●Passiivne randme ja sõrmede sirutamine sirutatud küünarliigese juures — venitab painutajalihased ja tekitab valu
• ●Küünarnärvi koputustest (Tineli test) — koputamine küünarnärvi kanali kohal paljastab närviärrituse

Kuvamisuuringud:

• ●Ultraheli — näitab kõõluse paksenemist, degeneratiivseid muutusi ja osalisi rebendeid
• ●MRT — vajalik keerulistel juhtudel, eristab osalise rebendi täielikust
• ●Röntgen — tavaliselt normaalne, kuid võib näidata lupjumist

Arst peab välistama ka sarnaste sümptomitega seisundid: küünarliigese sisemine külgside vigastus, küünarnärvi pitsumine küünarnärvikanalis ja kaela närvijuurte probleem.

Mida saab ise teha?

Koormuse kohandamine. Esimene ja olulisim samm on vähendada valu tekitavaid tegevusi. See ei tähenda täielikku puhkust, vaid tegevuste ümberkorraldamist.

Jääravi. Pange jää- või külmakott kahjustatud kohale 15–20 minutiks, 2–3 korda päevas, eriti pärast koormust.

Harjutused. Alustage ekstsentriliste harjutustega, kui äge valu on taandunud:

• ●*Ekstsentriline randme painutamine* — hoidke kergekaalulist hantlit, toetage küünarvars lauale peopesa üles ja laske ranne aeglaselt alla. 3 seeriat, 15 kordust, 2 korda päevas.
• ●*Venitusharjutus* — sirutage käsi ette, sirutage sõrmed ja randme teise käega ning hoidke 30 sekundit. Korrake 3 korda.

Tugiside. Küünarvarre ülemisele kolmandikule paigutatav counterforce-rihm vähendab kõõluse pinget ja leevendab valu tegevuste ajal.

Valuvaigistid. Ibuprofeeni-tüüpi ravimid lühiajaliselt valu leevendamiseks.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Pöörduge arsti või füsioterapeudi poole, kui:

• ●Valu ei leevendu 2–3 nädalaga koduse raviga
• ●Sõrmedes esineb tuimust või surinat (küünarnärvi kaasatus)
• ●Haaramisjõud on märgatavalt langenud
• ●Valu häirib und ja igapäevaelu
• ●Sümptomid süvenevad vaatamata koormuse vähendamisele

Küünarnärvi sümptomite korral on eriti oluline kiiresti spetsialisti poole pöörduda, kuna närvikahjustus võib muutuda püsivaks.

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Füsioteraapia on ravi nurgakivi:

• ●Ekstsentriliste harjutuste juhendamine ja progresseerimine
• ●Küünarvarre lihaste käsitsi töötlemine ja mobilisatsioon
• ●Kuiv nõelravi (dry needling) valulike punktide lõdvestamiseks
• ●Küünarnärvi liugtehnikad, kui esineb närvi kaasatus

Süsteravi:

• ●Kortikosteroidsüst — annab kiire leevenduse 4–6 nädalaks, kuid pikaajaline tulemus pole parem kui ilma süstita. Korduvad süstid võivad kõõlust nõrgendada.
• ●PRP-süst (trombotsüüdirikas plasma) — kasvav tõendusbaas, eriti krooniliste juhtude korral.

Lööklaineteraapia — võib aidata krooniliste vaevuste korral.

Kirurgiline ravi — vajalik vähem kui 5%-l juhtudest, alles pärast 6–12 kuud ebaõnnestunud konservatiivset ravi. Operatsioonil eemaldatakse degenereerunud kõõluskude. Kui esineb küünarnärvi pitsumine, võidakse operatsioonil ka närv vabastada.

Taastumine ja spordi juurde naasmine

Taastumine nõuab kannatust, kuid prognoos on hea:

• ●1.–2. nädal: koormuse vähendamine, jääravi, valuvaigistid
• ●3.–6. nädal: alustage ekstsentriliste harjutustega
• ●6.–12. nädal: järk-järguline koormuse suurendamine, jõuharjutuste lisamine
• ●3.–6. kuu: spordi juurde naasmine, tehnika parandamine

Spordi juurde naasmisel pöörake erilist tähelepanu tehnikale. Golfis kontrollige löögihoidu ja kasutage sobiva suurusega käepidet. Treenige lühikeste seeriatega ja suurendage koormust järk-järgult.

Ennetamine

• ●Korrektne sporditehnika — golfis, tennises ja viskealadel on tehnika kriitilise tähtsusega
• ●Sobivad vahendid — reketi käepideme suurus, golfiklubi kaal
• ●Küünarvarre lihaste regulaarne venitamine ja tugevdamine — nii painutajad kui sirutajad
• ●Treeningkoormuse järkjärguline suurendamine — ärge suurendage koormust liiga kiiresti
• ●Piisav soojendus enne treeningut
• ●Ergonoomilised töövahendid — kui töö nõuab korduvaid käeliigutusi

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Mis vahe on golfi- ja tennisemängija küünarliigese vahel?

Golfimängija küünarliiges (mediaalne epikondüliit) mõjutab küünarliigese sisekülge ja painutajalihased. Tennisemängija küünarliiges (lateraalne epikondüliit) mõjutab väliskülge ja sirutajalihased. Tennisevorm on 5–10 korda sagedasem.

Kas golfimängija küünarliiges paraneb iseenesest?

Enamasti jah, kuid taastumine võib ilma aktiivse ravita võtta kauem kui aasta. Ekstsentrilised harjutused ja koormuse kohandamine kiirendavad paranemist oluliselt.

Miks mul on sõrmed tuimad?

Tuimus neljandas ja viiendas sõrmes viitab küünarnärvi ärritusele, mis esineb kuni 60%-l patsientidest. Sel juhul pöörduge kindlasti arsti poole, kuna närvikahjustus võib muutuda püsivaks.

Kas kortisoonisüst aitab?

Lühiajaliselt annab leevendust 4–6 nädalaks, kuid pikaajalised tulemused ei ole paremad kui süstita. PRP-süst on krooniliste vaevuste korral parem valik.

Kas ma saan golfimängu jätkata?

Ägeda valu perioodil on soovitav treeningutest puhata. Sümptomite leevenemise järel naaske treeningutele järk-järgult ja pöörake erilist tähelepanu löögitehnikale.

Kokkuvõte

Golfimängija küünarliiges on küünarvarre painutajalihaste kõõluste ülekoormussündroom, mis mõjutab küünarliigese sisekülge. Kuigi see on harvem kui tennisemängija küünarliiges, vajab see sama kannatlikku lähenemist. Ravi nurgakiviks on koormuse kohandamine, ekstsentrilised harjutused ja vajadusel füsioteraapia. Enamik patsiente paraneb konservatiivse raviga, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka küünarnärvi võimalikule kaasatusele.

---

*Käesolev artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti või füsioterapeudi konsultatsiooni. Vigastuse kahtluse korral pöörduge tervishoiuspetsialisti poole, kes saab anda teile isikliku hinnangu ja ravisoovitused.*