Tennisemängija küünarliiges ehk lateraalne epikondüliit

# Tennisemängija küünarliiges ehk lateraalne epikondüliit – põhjalik ülevaade

Lateraalne epikondüliit ehk tennisemängija küünarliiges on üks levinumaid küünarliigese piirkonna vaevusi. Vaatamata nimele ei esine see mitte ainult tennisemängijatel, vaid igaühel, kes koormab küünarvarre sirutajalihased üle. Selles artiklis selgitame, mis seda vigastust põhjustab, kuidas seda ära tunda ja mida saab taastumiseks ise ette võtta.

Mis see vigastus on?

Lateraalne epikondüliit on küünarvarre sirutajalihaste kõõluste ülekoormussündroom. Kahjustuse keskmes on enamasti lühike randme sirutajalihas (m. extensor carpi radialis brevis), mille kõõlus kinnitub küünarliigese välimisele luupunnile ehk lateraalsele epikonüülile.

Kuigi nimetuses sisaldub sõna "-iit" ehk põletik, on tegemist pigem kõõluse degeneratiivse kahjustusega. Kõõluses tekivad mikroskoopilised rebendid, mis ei parane korralikult, ja kollageenikiud kaotavad oma normaalse struktuuri. Seetõttu kasutavad arstid üha enam täpsemat terminit "lateraalne epikonülopaatia".

Seisund esineb 1–3%-l elanikkonnast ning on kõige sagedasem 35–55-aastaste seas.

Peamised sümptomid

Tennisemängija küünarliigese sümptomid arenevad tavaliselt järk-järgult nädalate ja kuude jooksul:

• ●Valu küünarliigese välisküljel, mis süveneb haaramisel ja randme sirutamisel
• ●Haaramisjõu langus — kohvitassi hoidmine, purgi avamine või käepigistamine on valusad
• ●Valu kiirgub küünarvart mööda randme suunas
• ●Esemete käest pildumine — haaramise nõrkuse tunne
• ●Valu igapäevatoimingutel, nagu ukselingi keeramine, arvutihiire kasutamine või piduri hoidmine
• ●Hommikune jäikus küünarliigeses
• ●Rasketel juhtudel esineb valu ka puhkeolekus ja öösel

Miks see vigastus tekib?

Vigastus tekib korduvate mikrovigastuste kuhjumisest küünarvarre sirutajalihaste kinnituskohas. Peamised põhjused on:

• ●Tennis — eriti backhand-löögi vale tehnika, kus randmega kompenseeritakse liiga palju
• ●Arvutitöö — hiire pikaajaline kasutamine, eriti ilma ergonoomilise toeta
• ●Käsitöö ja remonditööd — kruvikeeramine, maalimine, haamriga löömine
• ●Aiandus — korduvad haaramisliigutused, vibreerivate tööriistade kasutamine
• ●Muud spordialad — sulgpall, squash, sõudmine, tõstmine

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

Lateraalne epikondüliit on levinuim 35–55-aastaste hulgas. Riskirühma kuuluvad:

• ●Kontoritöötajad, kes kasutavad palju arvutihiirt
• ●Käsitöölised (ehitajad, maalirid, elektrikud, kokad)
• ●Harrastussportlased, kes alustavad uut ala liiga intensiivselt
• ●Tennise-, sulgpalli- ja squashimängijad
• ●Muusikud (kitarristid, viiuldajad)

Ainult 5–10% tennisemängijatest saab tegelikult selle diagnoosi — enamik patsiente ei tegele tennisega üldse.

Diagnoosimine

Arst paneb diagnoosi tavaliselt kliinilise uuringu põhjal ilma lisakuuringuid vajamata.

Peamised kliinilised testid:

• ●Cozeni test — arst palub rannet sirutada jõu vastu. Valu küünarliigese välisküljel kinnitab diagnoosi.
• ●Milli test — sirutatud küünarliigese juures painutatakse rannet passiivselt. See venitab sirutajalihased ja tekitab valu.
• ●Maudsley test — kolmanda sõrme sirutamine jõu vastu tekitab valu.
• ●Palpatsioon — terav valu lateraalse epikonüüli kohal vajutamisel.

Kuvamisuuringud on vajalikud ainult keerulistel juhtudel:

• ●Ultraheli näitab kõõluse paksenemist ja võimalikke rebendeid
• ●MRT on vajalik, kui kahtlustatakse täielikku kõõluse rebendit
• ●Röntgen on tavaliselt normaalne

Mida saab ise teha?

Tennisemängija küünarliiges paraneb enamasti konservatiivse raviga. Peamised sammud:

Koormuse kohandamine. Ärge lõpetage kõiki tegevusi, kuid vähendage valu tekitavaid liigutusi. Muutke töövõtteid ja kasutage ergonoomilisi vahendeid (vertikaalne hiir, randmetugi).

Ekstsentrilised harjutused on kõige tõhusam ravimeetod. Alustage pärast ägeda valu taandumist:

• ●*Tyler Twist / FlexBar harjutus* — võtke elastne kummivarras, väänake see kahe käega ja laske aeglaselt lahti. 3 seeriat, 15 kordust, 2 korda päevas.
• ●*Ekstsentriline randme sirutamine* — hoidke kergekaalulist hantlit, toetage küünarvars lauale ja laske ranne aeglaselt alla. 3 seeriat, 15 kordust.

Tugiside (counterforce brace). Küünarvarrele paigutatav rihm vähendab kõõluse pinget ja leevendab valu tegevuste ajal.

Jääravi. Pange jää kahjustatud kohale 15–20 minutiks 2–3 korda päevas, eriti pärast koormust.

Valuvaigistid. Ibuprofeeni-tüüpi ravimid leevendavad valu lühiajaliselt, kuid ei mõjuta pikaajalist paranemist.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Pöörduge arsti või füsioterapeudi poole, kui:

• ●Valu ei leevendu 2–3 nädala jooksul koduse raviga
• ●Haaramisjõu langus on märgatav ja häirib igapäevaelu
• ●Valu esineb ka puhkeolekus või öösel
• ●Küünarliiges on turses, punetav või kuum
• ●Sümptomid süvenevad kiiresti

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Füsioteraapia on ravi nurgakivi ja hõlmab:

• ●Ekstsentriliste harjutuste juhendamist ja progresseerimist
• ●Manuaalteraapiat — küünarliigese mobilisatsioon ja Mulligani tehnikad
• ●Kuiva nõelravi (dry needling) valulike punktide lõdvestamiseks

Süsteravi:

• ●Kortikosteroidsüst annab kiire leevenduse 2–6 nädalaks, kuid pikaajaline tulemus ei ole parem kui ilma süstita. Korduvad süstid võivad kõõlust kahjustada.
• ●PRP-süst (trombotsüüdirikas plasma) annab paremaid pikaajalisi tulemusi, eriti krooniliste vaevuste korral.

Lööklaineteraapia (ESWT) — võib aidata krooniliste juhtude korral, kus muu ravi pole aidanud.

Kirurgiline ravi on vajalik vähem kui 5%-l patsientidest, tavaliselt alles pärast 6–12 kuud ebaõnnestunud konservatiivset ravi. Operatsioonil eemaldatakse kahjustunud kõõluskude ning tulemused on head — 80–90% opereeritutest on rahul.

Taastumine ja spordi juurde naasmine

Prognoos on hea — 80–90% patsientidest paraneb konservatiivse raviga. Taastumine võtab siiski aega:

• ●1.–2. nädal: koormuse vähendamine, jääravi, valuvaigistid
• ●3.–6. nädal: alustage ekstsentriliste harjutustega, kasutage tugisidet
• ●6.–12. nädal: järk-järguline koormuse suurendamine, jõuharjutuste lisamine
• ●3.–6. kuu: spordi juurde naasmine, tehnika parandamine
• ●Täielik paranemine: 6–18 kuud olenevalt raskusastmest

Spordi juurde naasmisel on oluline tehnika parandamine. Tennises kasutage kahekäe backhand-lööki ja kontrollige, et reketi käepide oleks piisavalt suur ning keelestuspinge piisavalt madal.

Ennetamine

• ●Korrektne sporditehnika — eriti tennise backhand-löök
• ●Ergonoomilised töövahendid — vertikaalne hiir, klaviatuuri randmetugi, sobiva kõrgusega laud
• ●Küünarvarre lihaste regulaarne venitamine ja tugevdamine
• ●Treeningkoormuse järkjärguline suurendamine — ärge kahekordistage koormust üleöö
• ●Piisav soojendus enne intensiivset tegevust
• ●Sobiva varustuse kasutamine — reketi suurus, keelestuspinge, tööriistade käepidemed

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas tennisemängija küünarliiges paraneb iseenesest?

Jah, enamikul juhtudel paraneb see 12–18 kuuga ka ilma aktiivse ravita. Sihipärase raviga — eriti ekstsentriliste harjutustega — kiireneb paranemine oluliselt.

Kas ma pean töölt puuduma?

Tavaliselt mitte. Oluline on kohandada töövõtteid ja kasutada ergonoomilisi vahendeid. Tugiside leevendab valu tööpäeva jooksul.

Kas kortisoonisüst aitab?

Lühiajaliselt jah (2–6 nädalat), kuid uuringud näitavad, et pikemas perspektiivis on tulemus halvem kui süstita. PRP-süst annab paremaid pikaajalisi tulemusi.

Mis vahe on tennise- ja golfimängija küünarliigese vahel?

Tennisemängija küünarliiges (lateraalne epikondüliit) mõjutab küünarliigese väliskülge ja sirutajalihased. Golfimängija küünarliiges (mediaalne epikondüliit) mõjutab sisekülge ja painutajalihased. Tennisevorm on 5–10 korda sagedasem.

Milline tugiside on kõige parem?

Küünarvarre ülemisele kolmandikule paigutatav counterforce-tugiside on kõige tõhusam. See vähendab kõõluse koormust ja leevendab valu tegevuste ajal.

Kokkuvõte

Tennisemängija küünarliiges on levinud ülekoormussündroom, mis tekib küünarvarre sirutajalihaste kõõluste degeneratiivsest kahjustusest. Vaatamata nimele mõjutab see eelkõige kontoritöötajaid ja käsitöölisi. Prognoos on hea — enamik patsiente paraneb konservatiivse raviga, mille nurgakiviks on ekstsentrilised harjutused ja koormuse kohandamine. Oluline on olla kannatlik, sest täielik paranemine võib võtta 6–18 kuud.

---

*Käesolev artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti või füsioterapeudi konsultatsiooni. Vigastuse kahtluse korral pöörduge tervishoiuspetsialisti poole, kes saab anda teile isikliku hinnangu ja ravisoovitused.*