Tennisemängija küünarliiges ehk lateraalne epikondüliit
OLEMUS
Lateraalne epikonduliit ehk "tennisemängija küünarliiges" on küünarliigese kõige levinum ülekoormussündroom, mis hõlmab küünarvarre ekstensorlihaste ühist alguskohta lateraalsel epikonüülil (küünarliigese välimisel luupunnil). Kõige sagedamini on kahjustatud m. extensor carpi radialis brevis (ECRB) kõõlus. Vaatamata nimele esineb lateraalne epikonduliit vaid 5-10% tennisemängijatest — enamik patsiente ei tegele tennisega. Seisund mõjutab 1-3% elanikkonnast, tipphetk on 35-55 eluaastal.
PÕHJUSED
Lateraalne epikonduliit tekib korduvast mikrotaumast küünarvarre ekstensorlihaste kinnituskohas:
- ●Korduv randme ekstensioon ja haaramise kombinatsioon — igapäevaelu ja tööülesanded
- ●Tennis — eriti backhand löögi vale tehnika (küünarnukk mitte sirge, randmega kompenseerimine)
- ●Muu sport — sulgpall, squash, lauatennis, sõudmine, tõstmine
- ●Tööalane — arvutihiire intensiivne kasutamine, kruvikeeramine, maalimine, kokkade lõikamine
- ●Aiandus ja remonditööd — haaramisliigutused vibreerivate tööriistadega
Patoloogiliselt on tegu angiofibroblastilise düsplaasiaga — kõõluses tekib degeneratiivne protsess, mitte klassikaline põletik. Histoloogiliselt leitakse organiseerimata kollageeni, fibroblastide hüperplaasiat ja granulomatoosset kudet. Seetõttu on termin "epikonduliit" (põletik) tegelikult eksitav — korrektsem oleks "epikondulopaatia" või "tendinopaatia."
SÜMPTOMID
Iseloomulik kliiniline pilt:
- ●Valu küünarliigese välismisel küljel, mis süveneb järk-järgult
- ●Valu kiirgub mööda küünavart randme suunas
- ●Haaramisjõu langus — raskusi kohvitassi hoidmisel, käepigistamisel, purkide avamisel
- ●Valu pöidla ja nimetissõrme vahel millegi haaramisel
- ●Esemete mahapildumine — nõrk haaramise tunne
- ●Valu ukse käepideme keeramisel, piduri hoidmisel
- ●Hommikune jäikus küünarliigeses
- ●Rasketel juhtudel valu ka puhkeolekus ja öösel
DIAGNOOSIMINE
Kliinilised testid on diagnoosimisel piisavad enamikul juhtudest:
- ●Cozeni test — vastupidavusega randme dorsaalfleksioon: arst fikseerib küünarvarre ja patsient tõstab rusika dorsaalsele, valu lateraalsel epikonüülil on positiivne test
- ●Milli test — passiivne randme fleksioon sirge küünarliigesega venitab ekstensoreid ja reprodutseerib valu
- ●Maudsley test — vastupidavusega kolmanda sõrme ekstensioon
- ●Palpatsioon — terav hellus lateraalse epikonüüli eesmise-distaalse osa kohal
- ●Thomseni test — vastupidavusega rusika dorsaalfleksioon
- ●Ultraheli — näitab ECRB kõõluse paksenemist, hüpoehhogeenseid muutusi, neovaskularisatsiooni, osalisi rebendeid
- ●MRT — keerukatel juhtudel eristab osalise rebendi, välistab muid patoloogiad
- ●Röntgen — tavaliselt normaalne, kroonilised juhtumid võivad näidata kaltsifikaate
Diferentsiaaldiagnoos: radiaalse tunneli sündroom (posterioorne interossaalne närvi pitsumine), AK-liigese patoloogia, servikaalradikulopaatia (C6-C7), radiohumeraalliigese artroos.
RAVI
Ravi on konservatiivne enam kui 90% juhtudest ja nõuab kannatlikkust — haigus on isepiirav 12-18 kuuga:
- ●Provotseeriva tegevuse modifitseerimine — kindlasti mitte täielik puhkus, vaid koormuse kohandamine
- ●Ekstsentrilised harjutused — kõige tugevama tõendusbaasiga ravimeetod:
- ●Tyler Twist / FlexBar harjutus — resistiivse kummist varda väänamine, kliiniliselt tõestatud efektiivsus
- ●Ekstsentriline randme ekstensioon — 3 seeriat 15 kordust, 2 korda päevas
- ●Kontraktsiooniort (counterforce brace) — küünarvarre proksimaalselt, vähendab kõõluse pinget
- ●Randme dorsaalfleksiooni lahase kasutamine (wrist splint) — vähendab kõõluse koormust igapäevategevustes
- ●Jääravi — ägeda ägenemise korral
- ●MSPV-ravimid — lühiajaline valu leevendus, ei mõjuta pikaajalist tulemust
Süsteravi:
- ●Kortikosteroidsüst — annab kiire leevenduse (2-6 nädalat), kuid pikaajaliselt tulemus HALVEM kui platseebo (suurem korduvuse risk!), maksimaalselt 1-2 süsti
- ●PRP-süst — kasvav tõendusbaas, eriti krooniliste (>3 kuud) juhtude korral, annab paremaid pikaajalisi tulemusi kui kortikosteroid
- ●Botuliinitoksiin — eksperimentaalne, mõned uuringud näitavad kasu
Muud ravimeetodid:
- ●Ekstrakorporaalne lööklaineteraapia (ESWT) — mõõdukas tõendusbaas krooniliste juhtude korral
- ●Manuaalteraapia — küünarliigese mobilisatsioon, Mulligani tehnikad
- ●Nõelravi (dry needling) — piiratud tõendus
Kirurgiline ravi (alla 5% patsientidest, 6-12 kuu ebaõnnestunud konservatiivse ravi järel):
- ●Degenereerunud ECRB kõõluskoe debridement (avatud või artroskoopiline)
- ●Tulemused on head — 80-90% patsientidest rahul
PROGNOOS JA ENNETAMINE
Prognoos on üldiselt hea — 80-90% paraneb konservatiivse raviga 12-18 kuu jooksul. Ennetamiseks:
- ●Korrektne sporditehnika (tennise backhand — kasutada kahekäe backhand'i, hoida küünarnukk sirge)
- ●Sobiva suuruse ja pingega reketi kasutamine (suurem käepide ja madalam keelestuspinge)
- ●Ergonoomilised töövahendid — vertikaalne hiir, klaviatuuri randmetugi
- ●Regulaarsed venitusharjutused küünarvarre lihastele
- ●Järkjärguline koormusetõus treeningul
NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.
Kategooria
◀ Küünarliiges ja õlavarsSeotud artiklid
Vaata kõiki 86 spordivigastuste artiklit