Kollateraalsidemete (külgsidemete)vigastus

# Põlve kollateraalsidemete (külgsidemete) vigastus

Põlveliigese kollateraalsidemete ehk külgsidemete vigastused on üks levinumaid põlvevigastusi, eriti kontaktspordialadel nagu jalgpall, ragbi ja jäähoki. Mediaalne kollateraalsideme (MCL) vigastus moodustab kuni 40% kõigist põlve sidemekahjustustest. Enamik külgsideme vigastusi paraneb hästi konservatiivse raviga.

Mis see vigastus on?

Põlveliigest stabiliseerivad külgsuunas kaks olulist sidet, mis takistavad liigese liigset liikumist külgsuunas:

Mediaalne kollateraalsideme (MCL) ehk sisemine külgside asub põlve siseküljel ja kaitseb põlve valgusstressi eest (jõud, mis surub põlve sissepoole). MCL on lai, lamedakujuline side, mis kulgeb reieluu mediaalsest epikonüülist sääreluu proksimaalsele osale. MCL vigastus on märksa sagedasem kui LCL vigastus.

Lateraalne kollateraalsideme (LCL) ehk välimine külgside asub põlve välisküljel ja kaitseb varusstressi eest (jõud, mis surub põlve väljapoole). LCL on ümar, nööritaoline side, mis kulgeb reieluu lateraalsest epikonüülist pindluu peakesele.

Oluline on teada, et MCL-il on hea paranemispotentsiaal tänu heale verevarustusele, mistõttu enamik MCL-vigastusi paraneb ilma operatsioonita. LCL-vigastused on harvemad, kuid sageli tõsisemad ja vajavad sagedamini kirurgilist ravi.

Külgsidemete vigastused võivad esineda ka kombinatsioonis teiste põlvestruktuuride kahjustusega – eriti ristatiside (ACL) ja meniskiga. Kombineeritud vigastus on alati tõsisem ja vajab hoolikamat käsitlust.

Peamised sümptomid

• ●Äge valu põlve sise- või välisküljel – tekib kohe pärast traumat, täpselt sideme piirkonnas
• ●Turse vigastuskohal – tekib esimeste tundide jooksul, MCL puhul sageli lokaalne (erinevalt ACL-vigastuse difuussest tursest)
• ●Palpatsioonivalu piki sidet – sõrmega mööda sidet vajutades on selgelt valus
• ●Raskus põlve täieliku sirutamisega – valu ja turse piiravad liikuvust
• ●Ebastabiilsustunne – tunne, et põlv „annab alt" külgsuunas
• ●Verevalum – tekib tavaliselt 24–48 tunni jooksul vigastuse piirkonnas

Raskusastmed:

• ●I aste (kerge) – side on veninud, kuid terve. Kerge valu, põlv on stabiilne. Saab edasi liikuda.
• ●II aste (mõõdukas) – side on osaliselt rebenenud. Mõõdukas valu ja turse, kerge ebastabiilsus.
• ●III aste (raske) – side on täielikult rebenenud. Tugev valu, selge ebastabiilsus külgsuunas.

Miks see vigastus tekib?

Otsene löök põlve välisküljele (MCL vigastus) – kõige tüüpilisem mehhanism. Esineb sageli jalgpallis (mängija tabab vastast põlve välisküljele), ragbis ja jäähokis (lauavastane löök).

Põlve valgusliikumine maandumisel – põlv vajub sissepoole hüppelt maandumisel, suunamuutusel või aeglustusel. Eriti levinud korvpallis ja võrkpallis.

Keeramine fikseeritud jala peal – jalg on maas kinni (nt jalgpallinaastudega), keha keerab üle.

Suusatamisel jala libisemine väljapoole – suusakinnitus ei avaene ja jalg libiseb, põhjustades valgusstressi.

LCL vigastuse tüüpiline mehhanism – otsene löök põlve siseküljele (harvem) või varusstressi tekitav suunamuutus.

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Jalgpallurid – eriti MCL vigastus otsesest kontaktist
• ●Ragbi- ja jäähokimängijad – kontaktspordialad kõrge vigastuseriskiga
• ●Korvpallurid ja võrkpallurid – maandumis- ja suunamuutuse vigastused
• ●Suusatajad – eriti mäesuusatamine ja suusakross
• ●Noored sportlased (16–30 a) – kõrge aktiivsustase ja kontaktspordi osakaal
• ●Naissoost sportlased – mõnedes uuringutes leitud veidi kõrgem risk (biomehaanilised erinevused)

Diagnoosimine

Kliinilised testid:

• ●Valgusstresstestid (MCL) – arst rakendab jõudu põlve välisküljele 0° ja 30° painutuses
• ●Laksiteet 30° juures näitab isoleeritud MCL kahjustust
• ●Laksiteet 0° juures viitab lisaks tagumise kapsli või ristatiside kahjustusele
• ●Varusstresstestid (LCL) – arst rakendab jõudu põlve siseküljele 0° ja 30° painutuses

Raskusastme hindamine:

• ●I aste – kerge laksiteet (alla 5 mm), side veninud kuid terve
• ●II aste – mõõdukas laksiteet (5–10 mm), osaline rebend
• ●III aste – selge laksiteet (üle 10 mm), täielik rebend, puudub lõpp-punkt

Piltdiagnostika:

• ●MRT – kuldstandard sidemekahjustuse ulatuse ja kaasneva kahjustuse (menisk, ACL) hindamiseks
• ●Röntgen – välistab luumurru, eriti noortel sportlastel (kasvutsooni vigastus)
• ●Stressröntgen – harva kasutatav, kuid võib objektiveerida ebastabiilsuse ulatust

Mida saab ise teha?

Esmaabi (POLICE-protokoll):

• ●Koormus maha, kasutage karkusid kui kõndimine on valulik
• ●Jääkompress 15–20 minutit iga 2 tunni järel (48–72 tundi)
• ●Kompressioonside turse vähendamiseks
• ●Jalg kõrgemale

Funktsionaalne ortoos – põlveortoos, mis piirab külgsuunalist liikumist, kuid lubab kontrollitud painutust ja sirutust. Eriti oluline II–III astme vigastuse korral.

Liikuvusharjutused (alustage kui valu lubab):

• ●Kerge põlve painutamine ja sirutamine istudes
• ●Kannaliugur (selili lamades libistage kanda mööda maad tuharate suunas)
• ●Liikuvus valupiires – ärge sundige

Isomeetrilised harjutused (alustage 3.–5. päeval):

• ●Reie nelipealihase pingutamine (sirge jala tõstmine selili lamades) – 10 sek hoid, 10 kordust, 3 seeriat
• ●Tagumise reielihase pingutamine – kand suruge vastu maad lamades

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Põlv on selgelt ebastabiilne – annab külje peale alt
• ●Jalale on raske raskust kanda
• ●Turse on suur ja tekib kiiresti (tundide jooksul)
• ●Kuulsite vigastuse hetkel „plõksu" või „prõksu"
• ●Põlv lukustub (ei saa sirutada ega painutada) – viitab meniskivigastusele
• ●Sümptomid ei parane 1 nädala jooksul
• ●Tegemist on korduvvigastusega
• ●Kahtlustate kombineeritud vigastust (ACL + MCL)

Füsioteraapia ja ravi võimalused

I astme vigastus (konservatiivne):

• ●Liikuvus- ja jõuharjutused algavad kohe
• ●Ortoos ei ole tavaliselt vajalik
• ●Spordi juurde naasmine 1–3 nädala jooksul

II astme vigastus (konservatiivne):

• ●Funktsionaalne ortoos 4–6 nädalat
• ●Struktureeritud taastusravi programm
• ●Reie nelipealihase ja tagumiste reielihaste tugevdamine
• ●Propriotseptsioonitreening

III astme MCL vigastus:

• ●Isoleeritud MCL III aste – sageli siiski konservatiivne ravi (MCL paraneb hästi)
• ●Ortoos 6–8 nädalat
• ●Progressiivne taastusravi
• ●Kirurgiline ravi on näidustatud MCL + ACL kombineeritud vigastuse korral

III astme LCL vigastus:

• ●Kirurgiline ravi on sageli vajalik, kuna LCL paraneb halvemini kui MCL
• ●Eriti kombineeritud vigastuste korral (posterolateraalne nurk)

Taastusravi harjutused:

• ●Kükid (alguses osaline, hiljem süvakükk) – 3 x 10
• ●Ühel jalal kükk – alles kui põlv on stabiilne
• ●Astmelaua harjutused
• ●Kummilindiga harjutused (puusa tugevdamine)
• ●Tasakaaluharjutused ühel jalal
• ●Funktsionaalsed harjutused (kõnd, jooks, suunamuutused)

Taastumine ja spordi juurde naasmine

I aste: 1–3 nädalat. Spordi juurde naasmine, kui valu puudub ja jõud on taastunud.

II aste: 4–6 nädalat. Naasmine tingimusel, et:

• ●Valu puudub palpatsioonil ja stressitestides
• ●Täielik liikuvus on taastunud
• ●Reie nelipealihase jõud on vähemalt 80% tervest jalast
• ●Funktsionaalsed testid on rahuldavad

III aste (konservatiivne ravi): 8–12 nädalat. Rangemad kriteeriumid:

• ●Kõik II astme kriteeriumid
• ●Stressitestid näitavad stabiilset põlve
• ●Jõud on vähemalt 90% tervest jalast
• ●Sportspetsiifiline treening on läbitud valuabalt

Pärast operatsiooni: 4–6 kuud kuni täielik spordi juurde naasmine.

Oluline on meeles pidada, et MCL-i paranemine on üldiselt väga hea – isegi III astme isoleeritud MCL vigastused paranevad konservatiivselt hästi.

Ennetamine

• ●Neuromuskulaarne treening – parandab liigese dünaamilist stabiilsust ja liigutuste kontrolli
• ●Propriotseptsioonitreening – tasakaaluharjutused ühel jalal, ebastabiilsel pinnal
• ●Reie ja sääre lihaste tugevdamine – nelipealihase, tagumiste reielihaste ja puusalihaste treening
• ●Põlvekaitsmed kontaktspordis – jalgpallis, ragbis ja jäähokis
• ●Õige maandumistehnika – vältige põlve sissepoole vajumist maandumisel ja suunamuutusel
• ●Korralik soojendus – vähemalt 10–15 minutit enne kontaktsporti
• ●Väsimuse jälgimine – vigastusrisk tõuseb väsimuse korral

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas MCL vigastus vajab operatsiooni?

Enamasti mitte. Isegi III astme isoleeritud MCL vigastused paranevad hästi konservatiivse raviga (ortoos + taastusravi). Operatsioon on vajalik peamiselt kombineeritud vigastuste korral (MCL + ACL) või kroonilise ebastabiilsuse korral.

Kui kaua kestab põlve külgsideme paranemine?

I aste: 1–3 nädalat, II aste: 4–6 nädalat, III aste: 8–12 nädalat. MCL paraneb üldiselt hästi tänu heale verevarustusele.

Mis vahe on MCL ja LCL vigastusel?

MCL (sisemine külgside) vigastub palju sagedamini ja paraneb paremini konservatiivselt. LCL (välimine külgside) vigastub harvemini, kuid III astme LCL vigastus vajab sageli kirurgilist ravi, kuna LCL paraneb halvemini.

Kas põlveortoos on vajalik?

I astme vigastuse korral tavaliselt mitte. II–III astme korral on funktsionaalne ortoos soovitatav 4–8 nädalaks. Ortoos piirab külgsuunalist liikumist, kuid lubab kontrollitud painutust, mis soodustab paranemist.

Kas külgsideme vigastus suurendab artroosi riski?

Isoleeritud MCL vigastus, mis paraneb hästi, ei suurenda oluliselt artroosi riski. Kombineeritud vigastused (MCL + menisk + ACL) suurendavad pikaajalist artroosiriski, mistõttu on oluline nende põhjalik ravi.

Kokkuvõte

Põlve kollateraalsidemete vigastused on levinud sporditraumad, mis enamasti paranevad hästi konservatiivse raviga. MCL-i prognoos on eriti hea tänu sideme heale paranemispotentsiaalile. Oluline on õige diagnoos (välistada kombineeritud vigastused), struktureeritud taastusravi ja kannatlikkus spordi juurde naasmisel.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.