Selg
Lordoos ehk nõgusselgsus
DEFINITSIOON
Lordoos on lülisamba nimmeosa ülemäärane eesmine kumerus ehk nõgusus. Normaalne nimmelordoos on 40–60° (Cobb'i nurk). Hüperlordoosi puhul ületab nurk normaalse piiri. Mõõdukas lordoos on lülisamba normaalne füsioloogiline kuju, kuid liigne lordoos põhjustab probleeme.
PÕHJUSED
Hüperlordoosi tekkepõhjused on mitmekesised ja sageli omavahel seotud:
- ●Pinges puusa painutajad (iliopsoas) — tõmbavad vaagent anterioorselt (ette), suurendades nimmelordoosi
- ●Nõrgad kõhu- ja tuumalihased — ei suuda vaagent neutraalasendis hoida
- ●Nõrgad tuharalihased (gluteus maximus) — ei tasakaalusta puusa painutajate tõmbejõudu
- ●Anterioorne vaagna kalle (anterior pelvic tilt) — vaagen on pööratud ette, nimmeselg lordoosimaldne
- ●Ülekaal, eriti kõhupiirkonnas — raskuskese nihkub ette, nimmeselg kompenseerib lordoosiga
- ●Rasedus — kasvav kõht muudab raskuskeset
- ●Kõrged kontsad — muudavad kogu kehahoiaku ahelt
- ●Spondülolistees — lüli nihkumine suurendab lordoosi kompensatoorselt
- ●Neuromuskulaarsed haigused — lihasdüstroofiad
TAGAJÄRJED
Liigne lordoos koormab lülisamba tagumisi struktuure ebaproportsionaalselt:
- ●Fassettliigeste ülekoormus — kuna tagumised struktuurid kannavad suuremat koormust, areneb artroosi kiiremini
- ●Lülivahekettaste tagumine kompressioon — suurendab kettaprolapse riski
- ●Spinaalstenoos — lülikanali ahenemine sirutusasendis
- ●Isthmus'e stressmurd (spondülolüüs) — eriti kasvueas sportlastel
- ●Nimmeseljavalu — pidev ebamugavus ja valulikkus
- ●Häiritud kõnnimuster — kompensatoorsed liigutused
SÜMPTOMID
- ●Nähtav nimmeosa ülemäärane nõgusus — "sissevajunud" nimmeselg
- ●Tuharad paistavad prominentselt välja
- ●Kõht ulatub ette (isegi normaalse kehakaalu juures)
- ●Nimmeseljavalu — eriti pikemal seismisel ja kõndimisel
- ●Valu süveneb pikalt seismisel ja selga tahapoole painutamisel
- ●Lihaspinge nimme- ja puusapiirkonnas
- ●Väsimus seistes
DIAGNOOSIMINE
- ●Kliiniline vaatlus — küljelt vaadeldes on nimmelordoos selgelt suurenenud
- ●Vaagna asendi hindamine — anterioorne kalle on sageli nähtav
- ●Thomas'e test — puusa painutajate lühenemise hindamine
- ●Lihaslängu testid — puusa painutajad, hamstringid, nimmelihased
- ●Lihasjõu testid — kõhulihased, tuharalihased
- ●Röntgen — mõõdab nimmelordoosi nurka, välistab spondülolisteesi ja muud struktuurse patoloogiad
- ●Funktsionaalsed testid — kõnnimustri analüüs, squat'i muster
RAVI
Harjutusteraapia on ravi nurgakivi:
Venitamine:
- ●Iliopsoas'e (puusa painutajate) venitus — poolpõlvitav venitus, 3×30 sek mõlemal poolel
- ●Rectus femoris'e venitus — kõhuli lamades põlve painutamine, kannatagune tuharale
- ●Nimmelihaste venitus — põlved rinnale tõmmates, kassivenitus
Tugevdamine:
- ●Kõhulihased — plank (alusta 20 sek, suurenda 60 sek-ni), surnud putukas (dead bug), Pallof press
- ●Tuharalihased — sild (bridge, 3×15), hip thrust, kükk õige tehnikaga
- ●Vaagnakalde harjutused (pelvic tilts) — selili lamades tõmmata nimmeselg vastu maad, hoida 10 sek
Kehahoiaku korrigeerimine:
- ●Teadlik vaagna neutraalasend — õppida tunnetama vaagna õiget positsiooni
- ●Ergonoomilised muudatused — tooli nimmetugi, seismisasendi korrigeerimine
- ●Jalatsid — vältida kõrgeid kontsi
ENNETAMINE
- ●Regulaarne tasakaalustatud treening — nii painutaja- kui sirutajagruppe
- ●Igapäevane venitusprogramm puusa painutajatele
- ●Tugev kere — kõhulihaste ja tuharalihaste pidev treening
- ●Kehakaalu kontroll — vähendab nimmeselga koormust
- ●Aktiivne eluviis — vältida pikaajalist istumist
- ●Õige treeningtehnika — eriti jõuharjutustel tagada neutraalne seljaasend
NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.