MIKS PISTAB?

Külje- ehk kõhupiste on äkiline, terav valu kõhu ülemises osas (tavaliselt paremal pool rinnaku all), mis tekib füüsilise koormuse ajal. See on üks levinumaid vaevusi jooksjate, ujujate ja teiste vastupidavussportlaste seas, mõjutades kuni 70% regulaarselt treenivaid sportlasi.

KIRJELDUS

Meditsiinilises kirjanduses nimetatakse seda seisundit ETAP (Exercise-Related Transient Abdominal Pain) ehk koormusega seotud mööduv kõhuvalu. Kuigi kõhupiste on enamasti ohutu ja mööduv, võib see olla piisavalt tugev, et sundida sportlase treeningut katkestama. Seisund on eriti sage noortel ja vähem treenitud sportlastel.

PÕHJUSED

Kõhupiste täpne tekkemehhanism ei ole siiani lõplikult selgeks tehtud, kuid on mitmeid teooriaid:

Diafragma isheemia teooria:

• ●Intensiivne hingamine koormuse ajal tekitab diafragma väsimust
• ●Diafragma verevarustus väheneb, kui veri suunatakse töötavatesse lihastesse
• ●Eriti oluline faktor on kiire ja pinnapealne hingamine

Peritonaalne irritatsiooni teooria (praegu kõige tunnustatum):

• ●Kõhuõõne sisemine vooderdis (kõhukile ehk peritoneum) ärritub
• ●Mao ja soolte liikumine treeningu ajal põhjustab hõõrdumist kõhukile lehtede vahel
• ●Kõhukile vistseraalne ja parietaalne leht hõõruvad vastu üksteist, tekitades valu
• ●Rasked toidud kõhus suurendavad elundite liikumist ja hõõrdumist

Lülisamba teooria:

• ●Kõhupiste võib olla seotud lülisamba rinnalõigu muutustega
• ●Küfoos (küür) ja ebaõige kehahoiak suurendavad kõhupiste riski
• ●Selgroo liikuvuse häired rindkere piirkonnas võivad ärritada närve

SÜMPTOMID

• ●Terav, torkiv valu kõhu ülemisel osal, kõige sagedamini paremal pool
• ●Valu tekib tavaliselt 10–20 minutit pärast koormuse algust
• ●Valu intensiivsus varieerub kergest ebamugavusest kuni tugeva pistodani
• ●Valu süveneb koormuse jätkumisel
• ●Sügav sissehingamine ja kõhulihaste venitamine võivad valu tugevdada
• ●Valu leeveneb koormuse vähenemisel või lõpetamisel
• ●Harvem esineb valu õlapiirkonnale kiirgumist (diafragma närvi kaudu)
• ●Valu ei seostui tavaliselt teiste tõsiste sümptomitega

DIAGNOOSIMINE

Kõhupiste on kliiniline diagnoos, mis põhineb tüüpilistel sümptomitel ja seostel koormusega. Täiendavad uuringud on vajalikud ainult siis, kui valu on ebatüüpiline, püsiv või kaasneb muude sümptomitega. Oluline on eristada kõhupiste järgmistest seisunditest:

• ●Stenokardia ja südamehaigused (eriti vanematel sportlastel)
• ●Pneumotooraks (õhkrind)
• ●Sapikivid ja sapipõie põletik
• ●Neerukolika
• ●Pimesoole põletik (kui valu on paremal alakõhus)
• ●Põrna suurenemine (kui valu on vasakul)

RAVI

Kohene leevendamine treeningu ajal:

• ●Aeglustage tempot või peatuge lühidalt
• ●Suruge sõrmedega valulikku piirkonda ja painutage ülekerha ettepoole
• ●Hingake sügavalt ja aeglaselt, keskendudes pikale väljahingamisele
• ●Proovige hingata nii, et väljahingamine toimub valuliku külje vastaspoole jalale astumisel
• ●Tõstke käed üles ja venitake kõhulihased välja
• ●Pöörlev keretöö võib aidata leevendada kõhukile lehtede hõõrdumist

Pikaajaline ennetus ja ravi:

• ●Ärge sööge suuri eineid 2–3 tundi enne treeningut
• ●Vältida tuleb rasvast ja kiudainerikast toitu vahetult enne treeningut
• ●Joogige vett väikeste lonksudena, mitte suures koguses korraga
• ●Vältige kontsentreeritud suhkruga jooke treeningu ajal
• ●Kehatüve lihaste tugevdamine vähendab kõhupiste esinemist
• ●Suurendage treeningu intensiivsust järk-järgult

ENNETAMINE

• ●Hoidke enne treeningut 2–3-tunnist söögijärgset pausi
• ●Soojendage enne treeningut korralikult — järkjärguline koormuse tõus
• ●Treenige regulaarselt — treenitus vähendab kõhupiste esinemissagedust oluliselt
• ●Tugevdage kehatüve lihaseid (plank, pallharjutused, kaldpinkpress)
• ●Õppige diafragmaalhingamist — sügav kõhuhingamine vs pinnapealne rindkerehingamine
• ●Vältida koormuse ajal suuri vedelikukoguseid korraga — joogige väikeste portsjonitena
• ●Kaaluge hüpertoonsete spordijookide asendamist hüpotoonsete jookidega
• ●Pöörake tähelepanu kehhoiakule jooksmisel — vältida ülemäärast küfoosi