Õlaliigese nihestus e. luksatsioon

OLEMUS

Õlaliigese nihestus ehk luksatsioon on seisund, kus õlavarreluupea (caput humeri) väljub täielikult glenoidõõnest. Õlaliiges on inimkeha kõige sagedamini nihestuv liiges, moodustades umbes 50% kõigist liigesenigestustest. See tuleneb õla anatoomilisest eripärast — suhteliselt väike ja madal glenoidõõs võimaldab küll suurt liikuvusulatust, kuid on seetõttu vähem stabiilne.

Nihestuse tüübid:

• ●Eesmine nihestus — moodustab 95-97% kõigist õlanihestustest, humeruspea liigub ettepoole-allapoole
• ●Tagumine nihestus — haruldane (2-4%), seotud enamasti epileptiliste krampide, elektrilöögi või suure jõuga traumaga
• ●Alumine nihestus (luxatio erecta) — väga haruldane, käsi jääb üles tõstetud asendisse

PÕHJUSED

Eesmine nihestus tekib tavaliselt käe sunnitud abduktsiooni ja välisrotatsiooni mehhanismiga:

• ●Kukkumine väljasirutatud käele
• ●Kontaktspordis otsene löök (ragbi, jäähoki, jalgpall)
• ●Viskamisliigutuse käigus (käsipall, pesapall)
• ●Ujumises, suusatamises ja võimlemises ülepea liigutuste käigus

Tagumine nihestus tekib siserotatsiooni ja adduktsiooni sundasendis — klassikaliselt epileptilise krambi või elektrilöögi ajal, kuna siserotaatorid on välisrotaatoritest tugevamad.

Nihestusega kaasnevad sageli pehmekoevigastused:

• ●Bankarti lesioon — labrumi eraldumine eesmisest glenoidservast (kuni 90% esmakordsete nihestuste korral)
• ●Hill-Sachsi defekt — humeruspea tagumise-ülemise osa kompressioonmurd (40-90%)
• ●Aksillaarnärvi kahjustus — tuimus õla lateraalsel küljel, deltoidlihase nõrkus (5-35%)
• ●Rotatormanseti rebend — eriti üle 40-aastastel patsientidel (30-80% vanusest sõltuvalt)

SÜMPTOMID

Äge õlanihestus avaldub järgnevalt:

• ●Intensiivne, terav valu õlas
• ●Nähtav deformatsioon — õlg on kandiline, akromion eendub, liigesõõnes on tühi tunne
• ●Käe liigutamine on praktiliselt võimatu, patsient hoiab kätt keha lähedal
• ●Turse ja verevalum arenevad kiiresti
• ●Tuimus õla lateraalsel küljel viitab aksillaarnärvi kahjustusele
• ●Tagumine nihestus on sageli raskesti tuvastatav — õlg tundub "lukustatud" siserotatsioonis

DIAGNOOSIMINE

Korrektne diagnostiline protokoll on äärmiselt oluline:

• ●Röntgenuuring ENNE repositsiooni — kinnitab nihestuse suuna ja välistab luumurru (eriti tuberculum majus'e murd)
• ●Neurovaskulaarne uuring enne ja pärast repositsiooni — aksillaarnärvi funktsioon, radiaalpulss
• ●Röntgen PÄRAST repositsiooni — kinnitab edukat repositsiooni ja välistab iatrogeense kahjustuse
• ●KT — näidustatud luuliste defektide hindamiseks (glenoidkaotus, Hill-Sachsi defekt)
• ●MRT või MR-artrograafia — hilisem uuring pehmekoevigastuste täpsustamiseks, eriti noortel sportlastel, kellel kaalutakse operatiivset ravi

RAVI

Äge ravi:

• ●Kinnine repositsioon — mitmeid tehnikaid (traktsioon-kontratraktsioon, Stimsoni meetod, välisrotatsiooni meetod), vajadusel sedatsioon ja analgeetikumid
• ●Käetoes (sling) 1-3 nädalat — varasem on trend lühema immobilisatsiooni suunas
• ●Krüoteraapia ja valuvaigistid esimestel päevadel
• ●Varajane rehabilitatsioon — pendliharjutused juba esimesel nädalal

Rehabilitatsioon:

• ●I faas (1-3 nädalat): passiivne liikuvus, pendliharjutused, isomeetrilised harjutused
• ●II faas (3-6 nädalat): aktiivne liikuvus, kerge vastupidavustreening
• ●III faas (6-12 nädalat): progresseeruv tugevdamine, propriotseptiivne treening
• ●IV faas (3-6 kuud): spordispetsiifiline treening, täiskontakti juurde naasmine

Kirurgiline ravi näidustused:

• ●Korduv ebastabiilsus konservatiivse ravi foonil
• ●Noor sportlane (alla 25-aastane) kontaktspordis — varajane operatsioon on põhjendatud kõrge korduvuse riski tõttu
• ●Oluline luukaotus (glenoid >20%, suur Hill-Sachs)
• ●Bankarti korrektsioon (artroskoopiline) — labrumi kinnitamine ankuritega
• ●Latarjet' operatsioon — suurema luukaotuse korral

PROGNOOS

Korduva nihestuse risk sõltub tugevalt vanusest esimesel nihestusel:

• ●Alla 20 aasta: 80-90% korduvuse risk ilma operatsioonita
• ●20-30 aastat: 60-70%
• ●30-40 aastat: 30-40%
• ●Üle 40 aasta: 10-20%, kuid suurem rotatormanseti rebendi risk