Õlavöötme rotaatoritemanseti vigastus

ANATOOMIA JA OLEMUS

Rotatormansett koosneb neljast lihasest ja nende kõõlustest, mis ümbritsevad õlaliigese ja tagavad selle dünaamilise stabiilsuse:

• ●M. supraspinatus — käe algatab abduktsiooni (esimesed 15°), kõige sagedamini vigastatud
• ●M. infraspinatus — peamine välisrotaator
• ●M. teres minor — abistab välisrotatsiooni
• ●M. subscapularis — suurim rotatormanseti lihas, siserotaator ja eesmine stabilisaator

Need neli kõõlust sulanduvad kokku ja kinnituvad humeruspea tuberculum majus'ele (supraspinatus, infraspinatus, teres minor) ja tuberculum minus'ele (subscapularis), moodustades pideva kõõluskatte. Supraspinatus kõõluses on "kriitiline tsoon" — hüpovaskulaarne piirkond umbes 1 cm enne kinnituskohta, kus kõige sagedamini tekivad degeneratiivsed muutused ja rebendid.

PÕHJUSED

Rotatormanseti rebendid jagunevad kaheks põhitüübiks:

Äge traumaatiline rebend:

• ●Kukkumine väljasirutatud käele
• ●Raske eseme tõstmine järsu liigutusega
• ●Õlanihestus (eriti üle 40-aastastel)
• ●Otsene löök õlale kontaktspordis

Krooniline degeneratiivne rebend:

• ●Kõõluse vananemisega seotud degeneratsioon (alates 40. eluaastast)
• ●Pikaajaline subakromiaalne pitsumissündroom
• ●Krooniline ülekoormus korduvatest ülepea liigutustest
• ●Halvenenud verevarustus kõõluse kriitilises tsoonis

Rebendi tüübid:

• ●Osaline rebend (partial-thickness tear) — kõõluse bursa-poolne pind, liigese-poolne pind või intratendinoosne
• ●Täielik rebend (full-thickness tear) — kõõlus on täielikult katkenud, suurus mõõdetakse millimeetrites
• ●Massiivne rebend — kahe või enama kõõluse täielik rebend, sageli rasvdegeneratsioon lihases

SÜMPTOMID

Rotatormanseti rebendi kliiniline pilt sõltub rebendi tüübist ja ulatusest:

• ●Valu — peamiselt ees-lateraalne õlavalu, kiirgub deltoidi piirkonda
• ●Öine valu — üks iseloomulikumaid kaebusi, häirib und oluliselt
• ●Jõukadu — käe tõstmine üle pea on nõrgenenud, raskemate rebendite korral võimatu
• ●Krepitus ja krõbinad liigutamisel
• ●Äge rebend: järsk terav valu, kohene jõukadu
• ●Krooniline rebend: järk-järguline süvenemine, kompensatoorsed liigutused
• ●Pseudoparalüüs — massiivse rebendi korral ei suuda patsient kätt aktiivselt tõsta

DIAGNOOSIMINE

Kliinilised testid:

• ●Drop arm test — patsient ei suuda kätt aeglaselt alla lasta 90° abduktsioonist (supraspinatuse rebend)
• ●Välisrotatsiooni lag sign — patsient ei suuda hoida passivselt välisrotatsiooni asendit (infraspinatuse rebend)
• ●Lift-off test / belly press test — subscapularise rebendi hindamine
• ●Hornblower's sign — teres minor'i rebendi test

Kuvamisuuringud:

• ●Ultraheliuuring — kogenud radioloog suudab tuvastada rotatormanseti rebendeid kõrge täpsusega (sensitiivsus >90%), dünaamiline uuring, soodne
• ●MRT — kuldstandard, näitab rebendi täpset suurust, asukohta, kõõluse retraktsiooni, lihase rasvdegeneratsiooni (Goutallier klassifikatsioon — oluline operatsiooni planeerimiseks)
• ●Röntgen — otsest rebendit ei näita, kuid kaudsed tunnused: akromio-humeraalse vahemiku ahenemine, skleroos, osteofüüdid

RAVI

Konservatiivne ravi (osalised rebendid, väheste sümptomaatilised väikesed täielikud rebendid, eakad vähese aktiivsusega patsiendid):

• ●Valu juhtimine — MSPV-ravimid, jääravi
• ●Füsioteraapia — kompensatoorsete lihaste tugevdamine (deltoideus, tervete rotatormanseti lihaste tugevdamine), skapulaarsete stabilisaatorite treening
• ●Kortikosteroidsüst — valuvaigistuseks, kuid mitte rohkem kui 2-3 süsti, sest võib nõrgestada kõõlust
• ●Tegevuse modifitseerimine

Kirurgiline ravi (täielik rebend aktiivsel patsiendil, äge traumaatiline rebend, ebaõnnestunud konservatiivne ravi):

• ●Artroskoopiline rotatormanseti korrektsioon — kõõluse kinnitamine luule ankurite abil, minimaalselt invasiivne
• ●Mini-open repair — väike lõige kombineerituna artroskopiaga
• ●Superioorkapslrekonstruktsioon — uuem tehnika massiivsete irreparaablite rebendite korral
• ●Pööratud (reverse) õlaproteesimine — viimane valik massiivse rebendi ja artroosi korral eakatel

Postoperatiivne rehabilitatsioon:

• ●0-6 nädalat: käetoes (sling), ainult passiivne liikuvus (terapeudi abil)
• ●6-12 nädalat: aktiivne assisteeritud liikuvus, kerge aktiivsus
• ●12-16 nädalat: aktiivne liikuvus, algav tugevdamine
• ●4-6 kuud: progresseeruv tugevdamine, spordispetsiifiline treening
• ●6+ kuud: täielik spordi juurde naasmine (sõltub rebendi suurusest ja ravivastusest)

ENNETAMINE

Rotatormanseti rebendite riski vähendamiseks:

• ●Regulaarne rotatormanseti ja skapulaarsete stabilisaatorite treening
• ●Ergonoomilised töötingimused
• ●Ülepea sportlike tegevuste koormuse juhtimine
• ●Varajane pöördumine arsti poole püsiva õlavalu korral