Plantaarfastsiit e. Kukekannus

# Plantaarfastsiit ehk kukekannus

Plantaarfastsiit on kõige levinum kannavalu põhjus, mis mõjutab kuni 10% inimestest elu jooksul. Rahvakeeles tuntud kui kukekannus, tekitab see seisund teravat valu kanna all, eriti hommikuti esimestel sammudel. Õnneks paraneb suur osa patsientidest konservatiivse raviga, kui alustada õigeaegselt.

Mis see vigastus on?

Plantaarfastsia on paks kiuline sidekude, mis kulgeb kandluult varvaste tüvedeni. See toimib nagu vibunöör, mis toetab jala pikivõlvi ja aitab igal sammul jõudu üle kanda. Plantaarfastsia kannab kõndimisel kuni 14% kogu keharaskusest.

Plantaarfastsiit tekib siis, kui see sidekude saab korduvalt ülekoormatud ning selle kinnituskohas kandluu külge tekivad mikrovigastused. Kuigi nimetuses sisaldub sõna "põletik", on tegemist pigem degeneratiivse protsessiga — kude ei parane piisavalt kiiresti võrreldes tekitatava kahjustusega.

Röntgenpildil nähtav luukasvend ehk kannakääs (kukekannus) ei ole tegelikult valu põhjus. Umbes 50% inimestest, kellel on kannakääs, ei tunne mingit valu. Valu tekitab hoopis kahjustunud sidekude ise.

Peamised sümptomid

• ●Hommikune esimese sammu valu — kõige iseloomulikum tunnus, terav torkiv valu kanna all kohe pärast voodist tõusmist
• ●Valu pärast pikka istumist — kanna all tekib valu, kui uuesti kõndima hakata
• ●Valu kanna sisemisel küljel — valukoht on tavaliselt kanna mediaalsel poolel
• ●Valu leeveneb liikumisega — mõne minuti kõndimise järel muutub kergemaks, kuid taastub päeva lõpuks
• ●Lonkamine — tugeva valu korral hakkab inimene lonkama, et kannal koormus vähendada
• ●Valu süveneb päeva jooksul — pikaajaline seismine ja kõndimine halvendavad olukorda

Miks see vigastus tekib?

Plantaarfastsiit on mitme teguri koosmõjul tekkiv seisund. Peamised põhjused on:

Biomehhaanilised tegurid. Lamedad jalad (liigne pronatsioon) või vastupidi — kõrge jalalaevõlv muudavad jõujaotust tallal. Mõlemal juhul on plantaarfastsia ebatavaliselt koormatud.

Kitsad sääre tagumised lihased. See on üks olulisimaid riskitegureid. Kui gastrocnemius ja soleus on lühenenud, suureneb plantaarfastsiale mõjuv pinge igal sammul.

Ülekaal. Iga lisakilogramm suurendab koormusele tallapoole sidekudedele. Uuringud näitavad, et kehamassiindeks üle 30 suurendab plantaarfastsiidi riski märkimisväärselt.

Äkiline koormuse tõus. Treeningu mahu või intensiivsuse järsk suurendamine on sagedane põhjus jooksjatel ja jalgsi matkajatel.

Ebasobivad jalanõud. Õhukese talla ja puuduva kannatoega jalatsid ei kaitse piisavalt. Ka kulunud jooksujalatsid on riskitegur.

Pikaajaline seismine. Tööd, mis nõuavad terve päeva seismist kõval pinnal (müüjad, õpetajad, kirurgid), suurendavad riski oluliselt.

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

Plantaarfastsiit on kõige levinum 40–60-aastaste seas, kuid esineb ka noorematel aktiivsetel sportlastel. Eriti ohustatud grupid:

• ●Jooksjad — eriti pikkade distantside harrastajad ja maratoniharrastajad
• ●Korvpallurid ja tennisemängijad — kiired suunamuutused koormavad talda
• ●Tantsijad — palju hüppeid ja tõuse varvastele
• ●Seisva töö tegijad — müüjad, kokaad, meditsiinipersonal
• ●Ülekaalulised inimesed — sõltumata vanusest ja aktiivsusest

Naistel esineb plantaarfastsiiti mõnevõrra sagedamini kui meestel.

Diagnoosimine

Plantaarfastsiidi diagnoos põhineb enamasti haigusloole ja kliinilisel uuringul. Arst küsib valu iseloomu kohta ja palpeerib (vajutab) kannapiirkonda.

Kliinilised testid:

• ●Windlass'i test — arst painutab suurt varvast ülespoole. Kui see tekitab valu kannas, viitab see plantaarfastsiidile.
• ●Palpatsioon — vajutades kandluu sisemise külje kinnituskohale tekib terav valu.

Pildiuuringud:

• ●Röntgen — näitab kannakääsi, kuid selle olemasolu ega puudumine ei kinnita ega välista diagnoosi. Aitab välistada luumurdu.
• ●Ultraheli — näitab plantaarfastsia paksenemist (üle 4 mm on ebanormaalne) ja struktuurimuutusi.
• ●MRT — vajalik keerukamate juhtumite puhul, et välistada stressmurdu või muud seisundid.

Arst peab välistama ka teised kannavalu põhjused: kandluu stressmurd, närvi kinnijäämine, rasvpadja õhenemine ja tarsaaltunneli sündroom.

Mida saab ise teha?

Enamik plantaarfastsiidi juhtumeid paraneb kodus tehtavate meetmetega. Alusta kohe, kui sümptomid tekivad.

Venitamine on kõige olulisem. Venita sääre tagumisi lihaseid kolm korda päevas, hoides venitust 30 sekundit. Seisa trepiastmel nii, et kand ulatub üle serva, ja lase kannal aeglaselt allapoole vajuda.

Plantaarfastsia venitus. Istu toolil, aseta vigastatud jalg vastasjalale põlvele. Võta varvad käega ja painuta neid ülespoole, kuni tunned tallal pingelist venitust. Hoia 30 sekundit, korda 10 korda. Tee seda iga hommik enne voodist tõusmist.

Jäämassaaž. Külmuta veepudel ja rulla seda jala all 10–15 minutit. See vähendab nii valu kui turset.

Toetavad jalatsid. Kanna alati toetava tallaga jalatseid. Ära kõnni kodus paljajalu — kasuta sisetossusid kannatoega. Ortopeedilised sisetallad toetavad jalalaevõlvi ja vähendavad fastsia koormust.

Koormuse vähendamine. Vähenda ajutiselt kõndimist ja seismist. Ära lõpeta liikumist täielikult, kuid väldi valulikke tegevusi.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Pöördu arsti poole, kui:

• ●Kannavalu ei leevendu kahe nädala jooksul kodus raviga
• ●Valu on nii tugev, et ei saa normaalselt kõndida
• ●Kannas esineb turse, punetus või soojustunne (võib viidata muule seisundile)
• ●Valu tekib mõlemas kannas korraga
• ●Kannavalu tekkis äkki ilma selge põhjuseta
• ●Oled diabeetik (jalavigastused vajavad erilist tähelepanu)

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Konservatiivne ravi on efektiivne 80–90% juhtudest. Ravi valik sõltub sümptomite kestusest ja raskusastmest.

Füsioteraapia. Terapeut koostab individuaalse harjutusprogrammi, mis keskendub sääre tagumiste lihaste venitamisele, jalalihaste tugevdamisele ja tallapoole sidekude järk-järgulisele koormamisele.

Öine lahas. Spetsiaalne lahas hoiab jala öö jooksul õiges asendis, takistades fastsia lühenemist une ajal. See vähendab oluliselt hommikust esimese sammu valu.

Kannatõstukid ja sisetallad. Ortopeedilised sisetallad jaotavad koormust tallapoolel ühtlasemalt. Kannapolstrid on lihtne ja tõhus lahendus igapäevaste jalatsite jaoks.

Lööklaineteraapia. Kasutatakse krooniliste juhtumite puhul (sümptomid kestavad üle 6 kuu). Fokuseeritud lööklained stimuleerivad kudede paranemist. Tavaliselt on vajalik 3–5 seanssi.

Süsteravi. Kortikosteroidisüst leevendab valu kiiresti, kuid toime kestab vaid 4–6 nädalat. Korduvaid süste tuleb vältida, sest need suurendavad fastsia rebendiohtu. PRP-süst (trombotsüütidega rikastatud plasma) stimuleerib kudede paranemist ja annab pikemaajalisema tulemuse.

Kirurgiline ravi on vajalik vaid 5–10% juhtudest, kui konservatiivne ravi on 6–12 kuud tulemust andnud. Operatsiooni käigus vabastatakse osaliselt plantaarfastsia pinge.

Taastumine ja spordi juurde naasmine

Enamik patsiente paraneb 6–18 kuu jooksul. Taastumine nõuab kannatlikkust — kiirustamine viib tagasilöökideni.

Esimesed nädalad. Koormuse vähendamine, venitamine ja jäämassaaž. Valulike tegevuste vältimine.

1–3 kuud. Järk-järguline igapäevaste tegevuste juurde naasmine. Jätkuv venitamine ja jalalihastetreening. Ortopeedilised sisetallad igapäevaselt.

3–6 kuud. Aeglane spordi juurde naasmine. Alusta madala intensiivsusega ja suurenda koormust mitte rohkem kui 10% nädalas.

Spordi juurde naasmise kriteeriumid:

• ●Valutu kõndimine vähemalt 30 minutit
• ●Valutu varvastele tõusmine 20 korda järjest
• ●Hommikune esimese sammu valu puudub vähemalt kaks nädalat

Ennetamine

• ●Sääre tagumiste lihaste regulaarne venitamine — harjumus, mis peaks jääma püsivaks
• ●Toetavad jalatsid igapäevaseks kasutamiseks ja spordiks
• ●Jooksujalatsite vahetamine iga 600–800 km järel
• ●Kehakaalu kontrollimine — iga lisakilogramm koormab taldu
• ●Treeningkoormuse järk-järguline tõstmine — mitte üle 10% nädalas
• ●Erinevatel pindadel treenimine — väldi ainult kõval asfaldil jooksmist
• ●Jalalihastetreening — tugevad jalalihased toetavad jalalaevõlvi

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas kukekannus ja plantaarfastsiit on sama asi?

Jah ja ei. Plantaarfastsiit on tallapoole sidekoe kahjustus, mis põhjustab kannavalu. Kukekannus (kannakääs) on luukasvend, mis tekib kandluu külge, kuid see ise ei ole valu põhjus. Paljudel inimestel on röntgenil nähtav kannakääs, kuid mitte mingit valu.

Kui kaua plantaarfastsiit kestab?

Enamik patsiente paraneb 6–18 kuu jooksul konservatiivse raviga. Mida varem ravi alustada, seda kiiremini taastumine kulgeb. Kroonilised juhud (üle aasta) vajavad intensiivsemat ravi.

Kas plantaarfastsiidiga tohib joosta?

Ägeda faasi ajal tuleks jooksmist vältida ja asendada see vähem koormavate tegevustega (ujumine, jalgrattasõit). Spordi juurde naasmine peab olema järk-järguline ja valutu.

Kas sisetallad aitavad plantaarfastsiidi puhul?

Jah, ortopeedilised sisetallad on üks efektiivsemaid konservatiivseid ravivõtteid. Need toetavad jalalaevõlvi ja jaotavad koormust ühtlasemalt, vähendades plantaarfastsiale langevat pinget.

Kas operatsioon on vajalik?

Enamikul juhtudel mitte. Ainult 5–10% patsientidest vajab kirurgilist ravi. Operatsiooni kaalutakse alles siis, kui 6–12 kuud konservatiivset ravi ei ole tulemust andnud.

Kokkuvõte

Plantaarfastsiit on levinud ja sageli pikaajaline kannavalu põhjus, kuid enamik patsiente paraneb konservatiivse raviga. Kõige olulisem on alustada venitamisega kohe, kanda toetavaid jalatseid ja vältida äkilist koormuse tõstmist. Kui kodused meetmed kahe nädala jooksul leevendust ei too, pöördu füsioterapeudi või ortopeedi poole.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.