SpordiAbi.ee
Jalg ja pöid

Pöiavõlvi lamenemine

Pöiavõlvi lamenemine ehk lampjalgsus (pes planus) on seisund, kus jala pikivõlv on madalnenud või puudub, põhjustades jala ebanormaalset biomehaanikat. Lamedad jalad mõjutavad kuni 20-30% elanikkonnast ja võivad olla nii kaasasündinud kui ka omandatud.

TÜÜBID

Paindlik lampjalgsus (flexible flatfoot):

  • Kõige levinum tüüp, eriti lastel ja noortel
  • Jalalaevõlv on nähtav mittekoormatavas olekus (istumisel, varvastele tõusmisel)
  • Võlv kaob koormusel (seismisel)
  • Sageli asümptomaatiline ja ei nõua alati ravi

Jäik lampjalgsus (rigid flatfoot):

  • Võlv puudub nii koormatud kui koormamata olekus
  • Sageli seotud struktuurse patoloogiaga (tarsal koalitsioon, artriit)
  • Tõenäolisemalt sümptomaatiline ja nõuab ravi

Omandatud lampjalgsus täiskasvanutel:

  • Kõige sagedamini põhjustatud tibialis posterior'i kõõluse düsfunktsioonist (PTTD)
  • Progresseeruv deformatsioon, mis halveneb ilma ravita

PÕHJUSED

  • Tibialis posterior'i kõõluse düsfunktsioon (PTTD): kõige sagedasem omandatud lampjalgsuse põhjus täiskasvanutel
  • Kaasasündinud: perekondlik eelsoodumus, üldine sidemete lõtvus
  • Ülekaalulisus ja rasvumine: suurenenud koormus jalalaevõlvile
  • Vananemisega seotud kõõluste ja sidemete nõrgenemine
  • Vigastused: hüppeliigese, labajala vigastused
  • Neuroloogilised ja süsteemsed haigused: serebralparalüüs, reumatoidartriit, diabetes

BIOMEHHAANILISED TAGAJÄRJED

Lamedad jalad mõjutavad kogu alajäseme biomehaanikat:

  • Overpronation ehk ülemäärane pronatsioon: jala siseserva vajumine sisse
  • Sääreluu ja reieluu siserotatsiooni suurenemine
  • Põlvevalu (patellofemoraalne sündroom), puusaliigese ja alaselja ülekoormus
  • Plantaarfastsiidi ja Ahhilleuse kõõluse ülekoormuse risk suureneb

SÜMPTOMID

  • Jala sisekülje valu, eriti pikaajalise kõndimise ja seismise järel
  • Väsimus jalgades päeva lõpuks
  • Jalanõude sisemise osa kulumine
  • Turse sisemalleoluse piirkonnas (PTTD korral)
  • Põlve-, puusa- ja alaseljavarud
  • Raskusi varvastele tõusmisel (PTTD hilisem staadium)
  • Jala jäikus ja piiratud liikuvus (jäik lampjalgsus)

DIAGNOOSIMINE

  • Kliiniline uuring: seistes jalalaevõlvi hindamine, varvastele tõusmise test
  • Märja jalajälje test (wet footprint test): jalaprindi kuju annab infot võlvi olemasolu kohta
  • Too many toes sign: tagantvaates on näha rohkem varbaid lateraalse külje poolt (tagumine jala eversiooni deformatsioon)
  • Single heel raise test: PTTD korral patsient ei suuda ühel jalal kandlule tõusta
  • Kõndianalüüs (gait analysis): dünaamiline hindamine pronatsioonimustri kohta
  • Röntgenülesvõte: koormusega jalafotod näitavad luulist joondumist ja deformatsiooni
  • MRT: tibialis posterior'i kõõluse hindamine, liigespatoloogia
  • Ultraheli: kõõluse dünaamiline hindamine

RAVI

Konservatiivne ravi (enamikul juhtudel efektiivne):

  • Ortopeedilised sisetallad: kohandatud tugitalad jalalaevõlvi toetamiseks — ravi nurgakivi
  • Toetavad jalatsid: jäigem tallakonstruktsioon, kõrgendatud siseserv (motion control shoes)
  • Lihaste tugevdamine:
  • Tibialis posterior'i harjutused (towel scrunches, marble pickups)
  • Jalalihaste lühendamised (short foot exercise)
  • Sääre tagumiste lihaste tugevdamine
  • Ahhilleuse kõõluse venitamine — kitsas säärelaba lihas süvendab lamedat jalga
  • Kehakaalu vähendamine ülekaalu korral
  • PTTD korral: hüppeliigese ortoos (AFO) raskematel juhtudel
  • Põletikuvastased ravimid ägeda valu korral

Kirurgiline ravi (näidustatud konservatiivse ravi ebaõnnestumisel):

  • PTTD varane staadium: kõõluse debridement ja sünoviaaektomia
  • Kalkaneus'e mediaalse nihke osteotoomia: kandluu ümbertõstmine
  • Kõõluse ülekanne (FDL transfer): tibialis posterior'i asendamine
  • Artrodees (liigese jäigastamine): lõppstaadiumis, kui liigespinnad on kahjustunud

ENNETAMINE

  • Laste paindlik lampjalgsus normaliseerub tavaliselt 6. eluaastaks ilma ravita
  • Toetavad jalatsid igapäevaseks kasutamiseks
  • Kehakaalu kontrolli all hoidmine
  • Regulaarsed jalaturgevdamise harjutused
  • Varane pöördumine spetsialisti poole, kui tekivad sümptomid

NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.