🚧 E-pood ei täida hetkel tellimusi

🎉 Avame ametlikult 10.03.2026 — jälgi meid!

SpordiAbi.ee
Säär ja Achilleuse kõõlus

Achilleuse kõõluse põletik

KIRJELDUS

Achilleuse kõõluse põletik ehk Achilleuse tendiniit on üks levinumaid spordivigestusi, mis mõjutab sääre tagaosa kõõlust. Tegemist on ülekoormusvigastusega, mille korral Achilleuse kõõluses tekib põletikuline protsess ja degeneratiivsed muutused. Kaasaegne spordimeditsiini terminoloogia eelistab terminit "tendinopaatia", kuna histoloogiliselt on tegemist pigem degeneratiivse kui klassikalise põletikulise protsessiga. Vigastus esineb eriti sageli jooksjatel, tantsijatel ja pallimängijatel. Eristatakse kahte vormi: insertsioonitendiniit (kõõluse kinnituskoha põletik kannaluul) ja keskosa tendiniit (2-6 cm kannaluust ülespoole).

PÕHJUSED

  • Korduv ülekoormus jooksmisel, hüppamisel ja kiiretel suunamuutustel
  • Liiga kiire treeningkoormuse tõstmine (maht või intensiivsus)
  • Jäigad või kulunud spordijalatstid
  • Säärelihaste lühenemine ja jäikus, eriti gastrocnemiuse lihas
  • Liigne pronatsioon jala maandumisel
  • Treenimine kõvadel pindadel (asfalt, betoon)
  • Mäest alla jooksmine ja trepist laskumine korduvalt
  • Vanus (kõõluse verevarustus ja elastsus vähenevad alates 30. eluaastast)
  • Ülekaal, mis suurendab kõõluse koormust igal sammul

SÜMPTOMID

  • Valu ja jäikus sääre tagaosas, eriti hommikul esimestel sammudel
  • Valu treeningul, mis alguses soojendusega leeveneb, kuid hiljem ei kao
  • Kõõluse piirkonna turse ja paksenemine
  • Krepitatsioon (kõõluse krudisemine) liigutamisel
  • Hellus palpatsioonil kõõluse keskosas või kinnituskohal
  • Varbale tõusmine on valulik ja jõud vähenenud
  • Valu süveneb järk-järgult nädalate ja kuude jooksul

DIAGNOOSIMINE

Diagnoos põhineb kliinilisel uuringul ja anamneesil. Arst palpeerib kõõlust, hinnates hellust, paksenemist ja krepitatsiooni. Provokatsioontestidest kasutatakse dorsaalfleksiooni vastupanuga ja varbale tõusmise testi. Ultraheli on kiire ja tõhus kuvamisuuring, mis näitab kõõluse paksenemist, neovaskularisatsiooni ja struktuurimuutusi. MRT on vajalik keerulisemate juhtumite korral, et välistada osaline rebend. Diferentsiaaldiagnostikas tuleb arvestada retrocalcaneaalse bursiidi, plantaarfastsiidi ja sääreluu stressreaktsiooniga.

RAVI

Ravi algab koormuse vähendamise ja valulike tegevuste vältimisega. Jäämassaaž (10-15 min) vähendab valu ja turset. Ekstsentriline treening on tõenduspõhine kuldstandard: Alfredson'i protokoll näeb ette 2x15 kordust kaks korda päevas 12 nädala jooksul. Valuvaigistid (paratsetamool, MSPV-d) kasutamine lühiajaliselt. Füsioteraapia hõlmab lisaks ekstsentrilistele harjutustele ka säärelihaste venitamist, propriotseptiivset treeningut ja manuaalteraapiat. Kannatõstukid jalatsitesse vähendavad kõõluse pinget. Lööklaineteraapia (ESWT) on tõhus kroonilistel juhtudel. PRP-süstid on alternatiiv. Kortikosteroidisüstid on vastunäidustatud Achilleuse kõõluse puhul rebendisohu tõttu. Kirurgiline ravi on näidustatud 3-6 kuu pikkuse konservatiivse ravi ebaõnnestumisel.

ENNETAMINE

  • Järkjärguline koormuse suurendamine treeningutel
  • Regulaarne säärelihaste venitamine ja tugevdamine
  • Ekstsentriline treening ennetava meetmena
  • Treeningpindade varieerimne (mitte ainult kõval pinnal)
  • Jalatstide õigeaegne vahetamine (jooksujalatsid iga 600-800 km järel)
  • Piisav puhkus ja taastumine treeningute vahel
  • Biomehaaniliste probleemide varajane korrigeerimine

NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.