Tennisisti jalg ehk kaksik-sääremarjalihase purunemine

KIRJELDUS

Tennisisti jalg ehk mediaalse gastrocnemiuse rebend (kaksik-sääremarjalihase purunemine) on äge lihavigastus, mille korral rebeneb gastrocnemiuse mediaalse pea lihas-kõõluse ühenduskoht. Vigastust nimetatakse "tennisisti jalaks", kuna see tekib sageli tennises kiire stardi, peatuse või suunamuutuse ajal, kuid esineb ka teistel aladel. Anatoomiliselt rebeneb tavaliselt mediaalse gastrocnemiuse lihaskõhu distaalne osa, kus lihas ühineb kõõlusega. Vigastus on levinud keskealiste sportlaste seas (30-50 aastat), eriti neil, kes tegelevad aladega, mis nõuavad kiiret kiirendust ja pidurdamist.

PÕHJUSED

• ●Äkiline plahvatuslik liigutus sirutatud põlve ja dorsaalflekteeritud pöiaga
• ●Kiire stardiliigutus, eriti tennises, squash'is ja pallimängudes
• ●Ebapiisav soojendus enne intensiivset kehalist tegevust
• ●Säärelihaste väsimus ja ülekoormatus
• ●Vanus ja lihaste elastsuse vähenemine
• ●Dehüdratsioon ja elektrolüütide tasakaaluhäired
• ●Varasem sarnane vigastus, mis pole täielikult paranenud

SÜMPTOMID

• ●Äkiline terav valu sääre tagaosas, sageli kuuldava "plõksatusega"
• ●Tunne nagu "keegi viskaks kiviga" sääre tagumisele osale
• ●Kohene valu ja raskus kõndimisel, eriti varbale tõusmisel
• ●Turse ja verevalum sääre tagumises keskolekus, mis levib alla hüppeliigese piirkonda
• ●Palpatsioonil tuntav lohk või defekt mediaalses gastrocnemiuses
• ●Sääre tagumiste lihaste spasm ja jäikus
• ●Valu süveneb passiivsel dorsaalfleksioonil sirutatud põlve asendis

DIAGNOOSIMINE

Kliiniline diagnoos põhineb vigastuse mehhanismil ja füüsilise uuringu leidudel. Palpatsioonil on leitav hellus ja sageli defekt mediaalse gastrocnemiuse distaalses osas. Oluline on eristada tennisisti jalga Achilleuse kõõluse rebendist ja süvaveenitromboosist (SVT). Thompsoni test on negatiivne (eristab Achilleuse rebendist). Ultraheli on esmane kuvamisuuring, mis näitab lihaskiudude katkemist ja hematomit. MRT annab detailse ülevaate vigastuse ulatusest ja kaasuvast kahjustusest. D-dimeer ja Doppler-ultraheli on vajalikud SVT välistamiseks, eriti vanemaealiste patsientide puhul.

RAVI

Ravi on peaaegu alati konservatiivne. Esmaseks abiks on RICE-protokoll: puhkus, jää, kompressioon ja jala kõrgendamine. Kõrgendatud kanna tugi jalatsites või lühiajaline ortoosi kasutamine vähendab lihase pinget ja soodustab paranemist. MSPV-d leevendavad valu ja põletikku. Trombiprofülaktika (kompressioonsokkid, varajane mobiliseerimine) on oluline SVT riski vähendamiseks, eriti esimestel nädalatel. Füsioteraapia algab passiivsete liikuvusharjutustega ja progresseerub järk-järgult aktiivsetele harjutustele, isomeetrilisele ja ekstsentrilistele harjutustele. Kõndimist karke kasutades alustatakse varakult. Kerge venitamine algab 1-2 nädala pärast. Spordispetsiifiline rehabilitatsioon algab 4-6 nädala pärast. Täielik taastumine ja spordi juurde naasmine on tavaliselt võimalik 6-12 nädala pärast, sõltuvalt vigastuse raskusest. Kirurgiline ravi on vajalik vaid harva, erandjuhtudel suure hematoomiga.

ENNETAMINE

• ●Põhjalik soojendus enne intensiivset treeningut, eriti plahvatuslike liigutustega aladel
• ●Regulaarne säärelihaste venitamine ja tugevdamine
• ●Piisav vedeliku ja elektrolüütide tarbimine
• ●Treeningkoormuse järkjärguline suurendamine pärast puhkeperioode
• ●Väsimuse korral treeningu intensiivsuse vähendamine
• ●Varasema vigastuse korral täielik taastumine enne spordi juurde naasmist