Achilleuse kõõluse täielik rebend

KIRJELDUS

Achilleuse kõõluse täielik rebend on tõsine vigastus, mille korral kõõluse kiud on täielikult katkenud ja kõõluse järjepidevus rikutud. See on üks levinumaid kõõluste täielikke rebendeid kogu kehas. Vigastus tekib enamasti äkilise plahvatusliku liigutuse ajal, nagu stardi hetkel sprindis, hüppel või äkilise suunamuutuse korral pallimängudes. Kõõlus rebeneb tavaliselt 2-6 cm kannaluust ülespoole, kus asub nn "veerikohapunkt" — piirkond nõrgima verevarustusega. Täielik rebend esineb sagedamini meestel vanuses 30-50 aastat, kes tegelevad harrastussporti perioodiliselt ("weekend warrior" tüüp). Rebendile eelneb sageli degeneratiivne kõõluse nõrgenemine.

PÕHJUSED

• ●Äkiline plahvatuslik liigutus (sprint, hüpe, suunamuutus) degenereerunud kõõluses
• ●Eelnev krooniline tendiniit, mis on nõrgendanud kõõluse struktuuri
• ●Otsene trauma sääre tagaosale (harva)
• ●Fluorokinoloon-antibiootikumid (tsiprofloksatsiin jt), mis nõrgestavad kõõlust
• ●Pikaajaline kortikosteroidide kasutamine
• ●Kehv füüsiline vorm koos ootamatu intensiivse koormusega
• ●Vanus ja degeneratiivsed muutused kõõluses

SÜMPTOMID

• ●Äkiline tugev valu sääre tagaosas, sageli kuuldava "praksatusega"
• ●Tunne nagu "keegi lööks jalga" — paljud sportlased vaatavad ümber
• ●Kohene nõrkus: varbale tõusmine on võimatu vigastatud jalaga
• ●Turse ja verevalum kanna ja sääre tagaosas
• ●Palpatsioonil selge lohk (defekt) kõõluse piirkonnas
• ●Kõndimine on raskendatud, kuigi mõned patsiendid suudavad liigesteta kõndida
• ●Thompsoni test on positiivne (sääre pigistamisel puudub passiivne plantaarfleksioon)

DIAGNOOSIMINE

Kliiniline diagnoos on sageli selge anamnees ja füüsilise uuringu põhjal. Thompsoni test on kõige usaldusväärsem kliiniline test: patsient lamab kõhuli, arst pigistab säärelihast — tervel jalal tekib passiivne plantaarfleksioon, katkestatud kõõluse korral jääb see tulemata. Matles'i test (põlve painutamisel pöid ei liigu plantaarfleksiooni) ja O'Brien'i test (nõela test) on lisavõimalused. Ultraheli näitab selgelt kõõluse katkestuskohta ja otste vahemaa. MRT annab detailse ülevaate vigastuse ulatusest ja on vajalik kirurgilise planeerimise jaoks. Röntgen välistab kannaluuvõllusavulsiooni.

RAVI

Ravivõimalused jagunevad operatiivseks ja konservatiivseks. Kirurgiline ravi on eelistatud noorematel ja aktiivsetel patsientidel: kõõluse otsad õmmeldakse kokku avatud või minimaalselt invasiivse tehnikaga. Kirurgia tagab madalama korduva rebendisohu (2-5% vs 10-15% konservatiivsel ravil) ja parema sportliku funktsiooni taastumise. Konservatiivne ravi (funktsionaalne taastumine kipsis/ortoosiga järkjärgulise kõrguse vähendamisega) sobib vanemaealistele ja vähem aktiivsetele patsientidele. Taastumine pärast kirurgiat kestab 4-6 kuud: esimesed 2 nädalat immobilisatsioon, seejärel järkjärguline koormamine ortoosiga, aktiivne füsioteraapia alates 6. nädalast. Spordi juurde naasmine on reaalne 6-12 kuu pärast. Taastusravi hõlmab liikuvuse taastamist, ekstsentrilist treeningut, propriotseptiivset treeningut ja spordispetsiifilist rehabilitatsiooni.

ENNETAMINE

• ●Regulaarne säärelihaste venitamine ja ekstsentriline tugevdamine
• ●Achilleuse tendiniidi varajane ja adekvaatne ravi
• ●Järkjärguline koormuse tõstmine pärast treeningpausi
• ●Piisav soojendus enne intensiivseid tegevusi
• ●Fluorokinoloon-antibiootikumide kasutamise ajal sportliku aktiivsuse piiramine
• ●Kehakaalu kontrolli all hoidmine
• ●Spordijalatsite regulaarne vahetamine