Kannakõõluse tendinoos

# Kannakõõluse tendinoos ja plantaarfastsiit

Plantaarfastsiit ehk kannakõõluse tendinoos on üks levinumaid jalavigastusi, mis põhjustab teravat valu kanna alaosas. Seda esineb kuni 10% inimestel elu jooksul ning eriti sageli jooksjatel, korvpalluritel ja pikka aega seisvatel töötajatel. Konservatiivne ravi on tõhus 80–90% juhtudest.

Mis see vigastus on?

Plantaarfastsia on paks sidekoeline kest (aponeuroos), mis kulgeb kannaluult varbaluude suunas ja toetab jala pikivõlvi. See toimib nagu vedru – kõndimisel ja jooksmisel salvestab ja vabastab energiat, muutes liikumise ökonoomsemaks.

Varasemalt kasutati terminit „plantaarfastsiit" (lõppliide „-iit" viitab põletikule), kuid kaasaegsed uuringud on näidanud, et tegemist on pigem degeneratiivse protsessiga – kollageen laguneb ja ei parane korralikult. Seetõttu eelistavad spordimeditsiini spetsialistid terminit „plantaarfastsiopaatia" või „kannakõõluse tendinoos".

Vigastuse korral tekivad plantaarfastsias mikroskoopilised rebendid ja degeneratiivsed muutused. Kude pakseneb (normaalselt 2–4 mm, patoloogiline üle 4 mm) ja kaotab elastsust.

Kõige sagedamini on kahjustatud plantaarfastsia kinnituskoht kannaluul (mediaalne tuberoos), kus mehaaniline koormus on suurim. See selgitab, miks valu paikneb tüüpiliselt just kanna sisemisel alaservas.

Peamised sümptomid

• ●Hommikune „startvalu" – terav, torkiv valu kanna alaosas esimestel sammudel peale ärkamist. See on kõige iseloomulikum sümptom.
• ●Startvalu pärast istumist – sama terav valu tekib pärast pikemat istumist ja liikumise alustamist
• ●Valu leeveneb liikumisega – kõndides valu väheneb, kuna fastsia „soojeneb üles"
• ●Valu naaseb pärast koormust – pikema seismise, kõndimise või treeningu järel valu süveneb
• ●Terav hellus palpatsioonil – sõrmega kanna sisemisele alaservale vajutades tekib terav valu
• ●Windlassi test positiivne – suurvarba passiivne tagasipainutamine reprodutseerib valu
• ●Turse puudub tavaliselt – turse olemasolu viitab teistele diagnoosidele (luumurd, bursiit)

Miks see vigastus tekib?

Korduv ülekoormus – peamine põhjus on liigne ja korduv mehaaniline koormus plantaarfastsiale. Jooksmisel mõjub fastsiale kuni 2,5-kordne keharaskus igal sammul.

Biomehaanilised probleemid – lamejalgsus (pes planus) põhjustab fastsia ülevenitamist, kõrge jalakaar (pes cavus) põhjustab koormuse koondumist kannaluule. Liigne pronatsioon muudab jõu jaotumist.

Lühenenud säärelihased – jäik Achilleuse kõõlus ja lühenenud säärelihased suurendavad survet plantaarfastsiale. See on üks olulisemaid koriigeeritavaid riskitegureid.

Ebasobivad jalatsid – kulunud tallapehmendustega, ilma piisava jalavõlvi toeta jalatsid ei kaitse fastsiat koormuse eest.

Ülekaal – iga lisakilogramm suurendab jalatallale mõjuvat survet. KMI üle 30 on oluline riskitegur.

Pikaajaline seismine – ametialane riskitegur, eriti kõval pinnal (betoon, plaat).

Vanus – kõige sagedasem 40–60-aastastel, kuna kanna rasvapadja paksus väheneb vanusega.

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Jooksjad – eriti pikamaajooksjad ja need, kes treeningmahtu kiiresti suurendavad
• ●Korvpallurid ja tantsijad – korduvad hüpped ja maandumised
• ●40–60-aastased täiskasvanud – degeneratiivsed muutused ja rasvapadja hõnenemine
• ●Ülekaalulised inimesed – KMI üle 30
• ●Seisvat tööd tegevad inimesed – müüjad, kokad, laotöötajad, ehitajad
• ●Lame- ja kõrgejalakaarelised inimesed – biomehaaniline eelsoodumus

Diagnoosimine

Diagnoos on enamasti kliiniline, põhinedes tüüpilisel anamneesil ja füüsilisel uuringul.

Kliiniline uuring:

• ●Palpatsioon – terav hellus kannaluul mediaalse tuberositase piirkonnas (plantaarfastsia kinnituskoht)
• ●Windlassi test – suurvarba passiivne dorsaalfleksioon reprodutseerib valu (positiivne test kinnitab diagnoosi)
• ●Kõnnimustri hindamine – patsient kõnnib sageli kannal, et vältida survet

Piltdiagnostika:

• ●Ultraheli – näitab plantaarfastsia paksenemist (üle 4 mm on patoloogiline) ja degeneratiivseid muutusi. Kiire ja odav uuring.
• ●Röntgen – võib näidata kannaluuoga (calcaneal spur), kuid see leid esineb ka 15–25% asümptomaatilistel inimestel. Kannaluuoga ei ole valu otsene põhjus.
• ●MRT – vajalik diferentsiaaldiagnostikas, et välistada kannaluumurdu, närvikahjustust (Baxteri närv), rasvapadja atroofiat või teisi patoloogiaid.

Mida saab ise teha?

Plantaarfastsia venitus (samm-sammult):

1. Istuge ja asetage vigastatud jalg teise jala põlvele

2. Haarake varvastele ja painutage need tagasi (dorsaalfleksiooni suunas)

3. Teise käega tunnete, kuidas fastsia pinguldub jalatallas

4. Hoidke 30 sekundit, korrake 10 korda

5. Tehke 3 korda päevas, eriti enne esimesi hommikusi samme

Säärelihaste venitamine:

• ●Seiske trepi serval, laske kand alla – hoidke 30 sekundit (sirge põlvega = gastrocnemius)
• ●Sama harjutus kõverdatud põlvega (soleus)
• ●3 x 30 sekundit, 2–3 korda päevas

Jääpudeli massaaž:

• ●Külmutage veepudel ja rulli seda jalatalla all 10–15 minutit
• ●Kombineerib jääravi ja fastsia massaaži
• ●Eriti hea pärast koormust

Ekstsentriline säärelihaste treening:

• ●Seiske trepi serval, laske kand aeglaselt alla (3–5 sekundit)
• ●3 x 15 kordust, 1 kord päevas
• ●Vähendab fastsiale mõjuvat pinget pikemas perspektiivis

Öine lahas (night splint) – hoiab hüppeliigese dorsaalfleksioonis ja venitab fastsiat öö jooksul. Eriti tõhus hommikuse valu vastu.

Tugitallad ja kanna silikoonpehmendused – vähendavad kannaluule mõjuvat survet ja toetavad jalavõlvi.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Kannavalu ei parane 2–3 nädala jooksul koduse raviga
• ●Valu on nii tugev, et häirib oluliselt igapäevast liikumist
• ●Kannal esineb turse, punetus või soojenemine (viitab teisele diagnoosile)
• ●Valu tekib äkki pärast traumat (luumurru kahtlus)
• ●Tuimus või surisemistunne jalatallas (närviprobleem)
• ●Teil on diabeet või vereringehäired (suurem komplikatsioonirisk)

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Venitamine ja tugevdamine – ravi nurgakivi. Füsioterapeut koostab individuaalse harjutusprogrammi ja jälgib progressi.

Teipimine (low-dye teipimine) – toetab jalakaaart ja vähendab fastsiale mõjuvat pinget. Eriti kasulik diagnoosi kinnitamiseks – kui teip leevendab valu, on diagnoos tõenäoliselt õige.

Lööklaineteraapia (ESWT) – tõhus krooniliste juhtumite korral (üle 6 kuu). Stimuleerib paranemisprotsesse. Tavaliselt 3–5 seanssi.

Kortikosteroidisüst – annab lühiajalist leevendust (4–12 nädalat), kuid korduvad süstid võivad kahjustada kanna rasvapatja ja fastsiat. Maksimaalselt 2–3 süsti aastas.

PRP-süstid (trombotsüütidega rikastatud plasma) – perspektiivikas alternatiiv kortikosteroididele, eriti krooniliste juhtumite korral.

Individuaalsed tugitallad – ortopeediliselt valmistatud tallad korrigeerivad biomehaanilisi probleeme ja jaotvad koormust ühtlasemalt.

Kirurgiline fastsiotoomia – viimane valik, kui 6–12 kuud konservatiivset ravi ei anna tulemusi. Operatsioonil lõigatakse plantaarfastsia osaline vabastamine. Vajab umbes 5–10% patsientidest.

Taastumine ja spordi juurde naasmine

1.–4. nädal (äge faas): koormuse vähendamine, jääravi, venitus- ja tugevdamisharjutused, öine lahas, tugitallad.

5.–8. nädal (progressiivne koormus): koormuse järk-järguline suurendamine, jooksutreeningu alustamine lühikeste lõikudega, ektsentriline treening.

9.–12. nädal (spordi juurde naasmine): täismahus treening, kui:

• ●Hommikune startvalu puudub
• ●Kõndimine ja jooksmine on valuabad
• ●Windlassi test on negatiivne
• ●Palpatsioonil hellus on minimaalne

Keskmine taastumisaeg on 6–12 kuud täieliku paranemiseni, kuigi sümptomite oluline leevendus saabub sageli juba 6–8 nädalaga. Kannatlikkus on võtmetähtsusega.

Ennetamine

• ●Säärelihaste ja plantaarfastsia regulaarne venitamine – iga päev, eriti enne ja pärast treeningut
• ●Sobivad jalatsid – piisava jalavõlvi toe ja tallapehmendusega, vahetage jooksujalatsid iga 600–800 km järel
• ●Kehakaalu kontrolli all hoidmine – iga kilo loeb
• ●Treeningkoormuse järkjärguline suurendamine – maksimaalselt 10% nädalas
• ●Tugitallad lamejalgsuse korral – vähendavad fastsia ülevenitamist
• ●Alternatiivne treening – lisage jooksmisele ujumine ja jalgrattasõit koormuse jaotamiseks
• ●Kanna silikoonpehmendused – eriti seisva töö korral
• ●Vältige pikaajalist seismist kõval pinnal – kasutage pehmet matti

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas kannaluuoga põhjustab valu?

Tõenäoliselt mitte. Kannaluuoga (calcaneal spur) esineb ka 15–25% inimestel, kellel pole üldse kannavalu. Oga on pigem märk kroonilisest mehaanilisest koormusest, mitte valu otsene põhjus. Valu põhjustab plantaarfastsia degeneratiivne kahjustus.

Kas plantaarfastsiit paraneb iseenesest?

Paljudel juhtudel leevenevad sümptomid aja jooksul, kuid ilma aktiivse ravita (venitamine, tugevdamine, koormuse kohandamine) võib paranemine kesta üle aasta. Aktiivne ravi kiirendab paranemist oluliselt.

Millised jalatsid on plantaarfastsiidi korral parimad?

Sobivad jalatsid peaksid pakkuma piisavat jalavõlvi tuge, head tallapehemndust ja kerget kannatõusu. Vältige lameda tallaga jalatseid (balleerinad, plätud), minimalistlikke jalatseid ja kõrgeid kontsakingi.

Kas kortisoonisüst aitab?

Süst annab sageli lühiajalist (4–12 nädala) leevendust, kuid ei lahenda põhjust. Korduvad süstid võivad kahjustada kanna rasvapatja ja fastsiat. Süsti kasutatakse eelkõige selleks, et vähendada valu piisavalt füsioteraapiaga alustamiseks.

Miks hommikune valu on kõige hullem?

Öö jooksul plantaarfastsia lüheneb lõdvestunud asendis. Esimestel sammudel tekib fastsia äkiline venitamine, mis põhjustab mikrorebendeid ja teravat valu. Öine lahas hoiab fastsiat öö jooksul venitusse ja leevendab hommikust valu oluliselt.

Kokkuvõte

Plantaarfastsiit ehk kannakõõluse tendinoos on levinud ja sageli pikaajaline, kuid hästi ravitav seisund. Venitusharjutused, ekstsentriline treening, sobivad jalatsid ja tugitallad on ravi alustala. Konservatiivne ravi on tõhus 80–90% juhtudest, kuid nõuab kannatlikkust – täielik paranemine võib võtta 6–12 kuud.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.