🚧 Our store is not yet accepting orders

🎉 We officially open on 10.03.2026 — stay tuned!

SpordiAbi.ee
Ülekoormusvigastused

Kõhrepõletikud

KIRJELDUS

Kõhrepõletik ehk kondriit on liigesekõhre kahjustuse ja degeneratsiooni seisund, mis on eriti oluline sportlaste jaoks. Liigesekõhr on sile, elastne kude, mis katab liigesepindade luukude ja võimaldab sujuvat, hõõrdumisvaba liigutust. Kõhr ei sisalda veresooni ega närve, mistõttu selle paranemisvõime on piiratud. Sportlastel tekib kõhrekahjustus tavaliselt korduva ülekoormuse, ägeda trauma või biomehaaniliste häirete tulemusel. Kõige sagedamini on haaratud põlveliiges, kuid kahjustus võib esineda ka hüppeliigeses, puusaliigeses ja õlaliigeses. Kondromalatsia patellae (põlvekedra tagusel pinnal) on üks levinumaid vorme sportlaste seas.

PÕHJUSED

  • Korduv mehaaniline ülekoormus liigesele (jooksmine, hüppamine, kükitamine)
  • Otsene trauma liigesele (kukkumine, löök)
  • Liigese ebastabiilsus (eesmise ristisideme puudumine, meniskikahjustus)
  • Liigese väärasend (valgus, varus), mis tekitab ebaühtlase koormuse
  • Liigeselihaste nõrkus, eriti vastus medialis
  • Ülekaal, mis suurendab liigestele mõjuvat koormust
  • Eelnev kõhrekahjustus, mis ei ole korralikult paranenud
  • Geneetilised faktorid ja sidekoe kvaliteet
  • Põletikulised liigesehaigused (reumatoidartriit, podagra)

SÜMPTOMID

  • Tuim, valutav valu liigeses, mis süveneb koormusel
  • Krepitatsioon (krudisemine, pragimine) liigese liigutamisel
  • Liigese turse ja jäikus, eriti pärast koormust
  • Valu trepist laskumisel, kükitamisel ja pikaajalise istumise järel (põlve korral)
  • Liigese "lukustumine" või "alt vedamine" vabalthõljuvate kõhretükkide korral
  • Liigese liikuvuse piiratus
  • Hommikune jäikus, mis leeveneb liikumisega

DIAGNOOSIMINE

Kliiniline uuring hõlmab liigese palpatsioon, liikuvusulatuse hindamist ja spetsiifilisi teste. Põlve korral Clarke'i test ja patellakompressioon. Röntgen näitab kaugelearenenud juhtudel liigesepilu ahenemist, kuid varajased muutused pole nähtavad. MRT on kuldstandard kõhrekahjustuse hindamiseks: näitab kõhre paksuse vähenemist, defekte ja subkondraalse luu muutusi. Artroskoopia on nii diagnostiline kui terapeutiline — võimaldab kõhre seisundit otseselt hinnata ja samaaegselt ravida. Outerbridge'i klassifikatsioon jagab kõhrekahjustuse neljaks astmeks: I (pehme, tursunud), II (fragmenteerumine alla 1.5 cm), III (fragmenteerumine üle 1.5 cm), IV (luu paljastunud).

RAVI

Konservatiivne ravi hõlmab koormuse modifitseerimist: vältida löögikoormusega tegevusi (jooksmine, hüppamine) ja eelistada suletud ahelaga harjutusi. Füsioteraapia keskendub ümbritsevate lihaste tugevdamisele (eriti vastus medialis, puusalihased), et parandada liigese stabiliseerimist ja koormuse jaotumist. MSPV-d vähendavad põletikku ja valu. Hüaluroonhappe süstid (viskosupplementatsioon) pakuvad määrimisefekti ja võivad aeglustada degeneratsiooni. Glükosamiin ja kondroitiinsulfaat on populaarsed toidulisandid, kuid nende tõenduspõhisus on piiratud. PRP-süstid stimuleerivad kõhre paranemist. Kirurgiline ravi: artroskoopline debridement ja lavatsioon, mikrofraktuurioperatsioon (stimuleerib fibroskõhre teket), osteokondraalne siirdamine (mosaiktehnika) ja autoloogse kondrotsüüdi implantatsioon (ACI) suurte defektide korral. Noortel sportlastel on kõhre restaureerimine prioriteet.

ENNETAMINE

  • Liigeste ümbritsevate lihaste regulaarne tugevdamine
  • Koormuse järkjärguline suurendamine ja ristreeningud
  • Biomehhaniliste häirete korrigeerimine (ortoosid, tehnikaparandused)
  • Löögijõu vähendamine (pehmed treeningpinnad, sobivad jalatsid)
  • Kehakaalu kontrolli all hoidmine
  • Varasem vigastuste ravi ja liigese ebastabiilsuse korrigeerimine
  • Piisav puhkus ja taastumine treeningute vahel

NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.