Kõõluse ja kõõlustupe põletik ( tendiniit ja tendovaginiit)

KIRJELDUS

Tendiniit on kõõluse põletik ja tendovaginiit on kõõlustupe põletik — need on ühed levinumad ülekoormusvigastused sportlaste seas. Kõõlused ühendavad lihaseid luudega ja kannavad edasi lihaste tekitatud jõudu. Mõnedel kõõlustel on ümber kõõlustupp (vagina tendinis) — vedelikuga täidetud tupp, mis vähendab hõõrdumist. Põletik tekib, kui korduv mehaaniline stress ületab koe paranemisvõimet. Kaasaegne spordimeditsiini terminoloogia eelistab terminit "tendinopaatia", kuna kroonilistel juhtudel puudub klassikaline põletikuline protsess ja tegemist on pigem degeneratiivsete muutustega (tendinoos). Kõige sagedamini haaratud piirkonnad on Achilleuse kõõlus, patellakõõlus, rotatormanseti kõõlused, küünarnuki kõõlused ja randme kõõlused.

PÕHJUSED

• ●Korduv ülekoormus: sama liigutuse pidev kordamine (jooksmine, viskamine, löömine)
• ●Liiga kiire treeningkoormuse suurendamine (maht, intensiivsus, sagedus)
• ●Ebapiisav soojendus ja taastumine treeningute vahel
• ●Biomehaanilised häired: ebaõige tehnika, liigese väärasend
• ●Vanus: kõõluste verevarustus ja elastsus vähenevad alates 30. eluaastast
• ●Ebasobiv varustus (jalatsid, reket, jalgrattas)
• ●Lihaste nõrkus ja tasakaaluhäired
• ●Jäikus ümbritsevates lihastes ja liigestes
• ●Süsteemsed haigused (diabeet, reumaatilised haigused, kilpnäärme häired)
• ●Ravimid (fluorokinoloonid, statiinid)

SÜMPTOMID

• ●Valu kõõluse piirkonnas, mis süveneb liigutamisel ja koormusel
• ●Valu treeningu alguses, mis soojendusega leeveneb (varajane staadium)
• ●Valu kogu treeningu vältel, mis ei leevene (kaugelearenenud staadium)
• ●Turse ja punetus kõõluse piirkonnas
• ●Krepitatsioon (krudisemine) kõõlustupe põletiku korral
• ●Jäikus ja kangus hommikul ja pärast puhkeperioode
• ●Valu palpatsioonil kõõluse kulgemise piirkonnas
• ●Jõu vähenemine vastava lihasgrupi kasutamisel
• ●Tendovaginiidi korral võib esineda "trigger"-fenomen (kõõlus jääb kinni)

DIAGNOOSIMINE

Diagnoos põhineb anamneesil ja kliinilisel uuringul. Arst palpeerib kõõlust, hindab hellust, turset ja krepitatsiooni. Vastupanuga testid (resisteeritud liigutused) reprodutseerivad valu. Ultraheli on esmavaliku kuvamisuuring: näitab kõõluse paksenemist, neovaskularisatsiooni, fibrillaarset mustrit ja vedelikku kõõlustupes. Power Doppler näitab neovaskularisatsiooni, mis korreleerub valu intensiivsusega. MRT annab detailse ülevaate ja aitab välistada osalist rebendit. Vereanalüüsid on vajalikud, kui kahtlustatakse süsteemset põletikulist haigust.

RAVI

Ravi esimene samm on koormuse modifitseerimine: vähendada valulikku tegevust, kuid säilitada aktiivust. RICE-põhimõte ägedal perioodil. MSPV-d lühiajaliselt (1-2 nädalat) ägeda valu korral. Ekstsentriline treening on tõenduspõhine kuldstandard kroonilise tendinopaatia ravis: aeglane kontrollitud kõõluse koormamine stimuleerib kollageeni remodelleerumist. Füsioteraapia hõlmab ka lihaste tasakaalu parandamist, liigeste liikuvuse suurendamist ja biomehaaniliste häirete korrigeerimist. Lööklaineteraapia (ESWT) on tõhus krooniliste juhtumite korral. PRP-süstid on perspektiivikas lisavõimalus. Kortikosteroidi süstid annavad lühiajalist leevendust, kuid pikaajalised tulemused pole paremad kui platseebo ja korduvad süstid nõrgestavad kõõlust. Ortoosid ja teipimine toetavad kahjustatud piirkonda. Kirurgiline ravi on viimane valik krooniliste juhtumite korral (kõõluse debridement, kõõlustupe vabastamine).

ENNETAMINE

• ●Treeningkoormuse järkjärguline suurendamine (10% reegel)
• ●Korralik soojendus enne ja jahtumisperiood pärast treeningut
• ●Regulaarne venitamine ja ekstsentriline treening ennetava meetmena
• ●Õige sporditehnika tagamine ja vajadusel parandamine
• ●Varustuse sobivuse kontroll ja regulaarne uuendamine
• ●Piisav puhkus ja taastumine treeningute vahel
• ●Lihaste tasakaalu säilitamine ja nõrkuste adresseerimine