Scheuermanni haigus

DEFINITSIOON

Scheuermanni haigus (Morbus Scheuermann) on noorukiea küfoos, mis tekib kasvuperioodil lülikehade lõppplaatide häirunud luustumise tõttu. See on kõige levinum struktuurse küfoosi põhjus noorukitel. Haigus nimetati Taani radioloogi Holger Scheuermanni järgi, kes kirjeldas seda esmakordselt 1920. aastal.

DIAGNOSTILISED KRITEERIUMID

Klassikalised röntgenkriteeriumid:

• ●Vähemalt 5° kiiljas deformatsioon kolmes või enamas järjestikuses lülikehas
• ●Kogu küfoos üle 45° (Cobb'i nurk)
• ●Lülikehade lõppplaatide ebakorrapärasused
• ●Schmorl'i sõlmed — kettamaterjali tungimine läbi lõppplaadi lülikeha sisse

EPIDEMIOLOOGIA

• ●Esineb 1–8% populatsioonist (sõltub diagnostilisetest kriteeriumitest)
• ●Algab tavaliselt 10–16 eluaastal, kasvuperioodil
• ●Mõnevõrra sagedam poistel
• ●Tüüpiline asukoht: T7–T10 (klassiline vorm) või T11–L1 (atüüpiline nimmeosa vorm)

PÕHJUSED

Täpne etioloogia pole selge, kuid mitmed tegurid mängivad rolli:

• ●Geneetiline eelsoodumus — perekondlik esinemine on selgelt näidatud, autosomaalne dominantne pärilikkusmuster
• ●Biomehaanilised tegurid — kasvava lülisamba mehaaniline ülekoormus, eriti ettepaindutuses
• ●Lõppplaadi verevarustuse häire — osteonekroosi hüpotees
• ●Kasvuhormoonid — kiire kasvuperioodiga seos
• ●Spordikoormus kasvueas — korduvad mikrovigastused lõppplaatidele (sõudmine, võimlemine, rasketõstmine)

SÜMPTOMID

• ●Rindkere piirkonna küfoos — nähtav ümarumine seljaosas, sageli esimene märk, mille vanemad märkavad
• ●Seljavalu — esineb umbes 50% patsientidest, tavaliselt rindkere ja torakolumbaalsel piirkonnas
• ●Valu süveneb aktiivsuse ja pikalt istumisega
• ●Jäikus rindkere lülisambas — piiratud ekstensioon
• ●Pinges hamstringid — sage kaasnev leid
• ●Kosmeetiline mure — noorukitel sageli peamine pöördumise põhjus
• ●Nimmepiirkonna hüperlordoos — kompensatoorselt

Oluline on teada: paljudel patsientidel on Scheuermanni haigus asümptomaatiline ja avastatakse juhuslikult röntgeniuuringul.

DIAGNOOSIMINE

• ●Kliiniline uuring — rindkere küfoos, mis EI korrigeeru täielikult hüperekstensioonil (erinevalt posturaalse küfoosist)
• ●Adami ette painutuse test — küfoos on selgelt nähtav, rindkere osa jäik
• ●Röntgen — kuldstandard:
• ●Kiiljas lülikehad (>5° kolmes järjestikuses lülis)
• ●Schmorl'i sõlmed — luutsistilaadsed defektid lülikehades
• ●Ebakorrapärased lõppplaadid — sakilised, ebaühtlased
• ●Cobb'i nurga mõõtmine küfoosi ulatuse hindamiseks
• ●MRT — näitab aktiivse protsessi tunnuseid (luuüdi turse), aitab eristada aktiivset ja läbipõetud haigust
• ●Risser'i märk — luuküpsuse hindamine (niudeluu apofüüsi luustumine), oluline raviotsuste tegemisel

RAVI

Vaatlus (kerge küfoos, <45°):

• ●Regulaarne jälgimine iga 6–12 kuu tagant kasvuperioodil
• ●Kehahoiakuharjutused ja üldine füüsiline aktiivsus
• ●Röntgenkontroll progressiooni jälgimiseks

Ortoosiga ravi (mõõdukas küfoos, 45–75°):

• ●Milwaukee brace või TLSO ortoos
• ●Efektiivne AINULT kasvuperioodil (Risser 0–3)
• ●Kantakse 16–23 tundi päevas kuni luuline küpsus (Risser 4–5)
• ●Eesmärk: peatada progressioon ja saavutada osaline korrektsioon
• ●Koostöö noorukiga on kriitilise tähtsusega — ortoos on emotsionaalselt raske

Füsioteraapia (kõigile patsientidele):

• ●Rindkere liikuvusharjutused — ekstensioon foam roller'il
• ●Seljalihastest tugevdamine — romboidlihased, trapetslihased, seljalihassirutajad
• ●Hamstringide venitamine — sageli pinges Scheuermanni puhul
• ●Kehahoiakutreening — teadlik rühi hoidmine
• ●Hingamisharjutused — rindkere ekspansiooni säilitamine

Kirurgiline ravi (raske küfoos, >75°, progressiivne):

• ●Harva vajalik (alla 5% patsientidest)
• ●Posterioorne fusioon instrumentatsiooniga — metallvarraste ja kruvidega küfoosi korrigeerimine ja fikseerimine
• ●Mõnikord vajalik ka anterioorne vabastamine enne posterioorne fusioonit
• ●Pikk taastumisperiood (6–12 kuud)

SPORDISOOVITUSED

• ●Kerge-mõõdukas Scheuermann — enamik spordialasid on lubatud
• ●Vältida suurt aksiaalkoormust kasvuperioodil — rasketõstmine, võimlemine, kontaktspordialad individuaalselt hinnata
• ●Soovituslikud: ujumine, jalgratas, jooksmine (korralik tehnika), tasakaalustatud jõutreening
• ●Ortoosi kandjatel — arutada arstiga, millised alad on ortoosiga võimalikud