Spondülolistees

# Spondülolistees

Spondülolistees on seisund, kus üks lüli on nihkunud teise suhtes ettepoole. See on eriti levinud noorte sportlaste seas, kelle ala nõuab selgroo hüperekstensiooni — võimlejad, balletitantsijad, kriketimängijad ja kergejõustiklased. Varajane diagnoos ja õige ravi võimaldavad enamikul sportlastest naasta oma ala juurde.

Mis see vigastus on?

Spondülolistees (kreeka keelest: "spondylos" — lüli + "olisthesis" — libisemine) on seisund, kus üks lüli nihkub teise suhtes anterioorselt (ettepoole). Kõige sagedamini esineb L5–S1 tasemel.

Vigastusele eelneb sageli spondülolüüs — pars interarticularis'e (lülikaare kitsa osa) stressmurd. Kui mõlemapoolne stressmurd tekib, kaotab lüli stabiilsuse ja nihkub ettepoole.

Tüübid:

• ●Isthmiline — kõige levinum sportlastel, stressmurru tagajärg
• ●Degeneratiivne — vanemaealiste fassettliigeste kulumine, tüüpiliselt L4–L5
• ●Traumaatiline — akuutse murru tagajärg
• ●Kongenitaalne — kaasasündinud väärarengu tagajärg

Meyerdingi klassifikatsioon:

• ●I aste: 0–25% nihkumine (kerge)
• ●II aste: 25–50% nihkumine (mõõdukas)
• ●III aste: 50–75% nihkumine (raske)
• ●IV aste: 75–100% nihkumine (väga raske)

Peamised sümptomid

• ●Alaseljavalu — peamine sümptom, süveneb aktiivsusega ja eriti selgroo sirutamisel
• ●Valu seismisel ja kõndimisel, leeveneb istumise ja lamamisel
• ●Hamstringide pinge — iseloomulik leid, märgatav jäikus
• ●Lühenenud sammulaius — pinges hamstringide tõttu muutub kõnnimuster
• ●Nimmelordoosi suurenemine — kompensatoorselt
• ●Palpatoorne aste — kahjustatud tasemel võimalik palpeerida nihkumist

Kõrge astme (III–V) korral:

• ●Radikulopaatia — valu kiirgub jalga
• ●Neuroloogiline defitsiit — lihasnõrkus, tundlikkuse häire
• ●Kõnnimustri muutus

Miks see vigastus tekib?

Korduv selgroo hüperekstensioon on peamine põhjus sportlastel. Pars interarticularis kannab ekstensiooni korral suurt koormust ja korduvad mikrostressid viivad väsimusmurruni.

Eriti levinud spordialadel:

• ●Iluvõimlemine — kuni 11% sportlastest
• ●Kriketi kiirpallur — hüperekstensioon ja rotatsioon
• ●Ameerika jalgpalli liinimängija — blokkimisel ekstensioon
• ●Balletitantsija — arabesque ja hüperekstensiooniasendid
• ●Kergejõustik (heitealad) — rotatsioon ja ekstensioon kombineerituna

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Noored sportlased (10–18 aastat) hüperekstensioonialadel
• ●Meessportlased (2:1 suhe)
• ●Geneetilise eelsoodumusega sportlased
• ●Sportlased, kes suurendavad koormust kiiresti

Diagnoosimine

• ●Kliiniline uuring — palpatoorne aste, hamstringide pinge, ekstensioon provotseerib valu
• ●Röntgen — AP ja lateraalne vaade (nihkumine), schräägvaade ("Scotty dog" kujutis)
• ●KT — kuldstandard pars interarticularis'e defekti visualiseerimiseks
• ●MRT — närvijuure kompressioon, ketta seisund, äge vs krooniline eristamine
• ●SPECT/KT — tundlik aktiivse stressmurru tuvastamiseks

Mida saab ise teha?

• ●Hüperekstensiooni vältimine — ajutiselt vältida selgroo sirutamist
• ●Fleksiooniharjutused — vähendavad nimmelordoosi ja fassettliigeste koormust
• ●Core-treening — tuumalihastest tugevdamine on kriitilise tähtsusega:
• ●Plank — 3 x 30–60 sekundit
• ●Dead bug — 3 x 10 kordust
• ●Pallof press — 3 x 10 kordust
• ●Sild — 3 x 15 kordust
• ●Hamstringide venitamine — 3 x 30 sekundit, parandab kõnnimustrit
• ●Aeroobne treening — ujumine ja jalgratas (painutatud asend)

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Alaseljavalu, mis süveneb ekstensioonil ja ei möödu 2 nädalaga
• ●Valu kiirgub jalga
• ●Tuimus või nõrkus jäsemetes
• ●Kõnnimustri muutus
• ●Noor sportlane hüperekstensioonialal alaseljavaluga

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Konservatiivne ravi (I–II aste):

• ●Aktiivsuse modifitseerimine — vältida hüperekstensiooni ajutiselt
• ●Ortoos — Boston overlap brace, 3–6 kuud, eriti ägeda spondülolüüsi korral
• ●Füsioteraapia — tuumalihastest tugevdamine:
• ●Kõhulihased: plank, dead bug, Pallof press
• ●Tuharalihased: sild, hip thrust
• ●Multifidus'e treening — sügavate stabilisaatorite aktiveerimine
• ●Fleksiooniharjutused nimmelordoosi vähendamiseks
• ●Hamstringide venitamine

Kirurgiline ravi:

• ●Kõrge aste (III+), progressiivne nihkumine, neuroloogiline defitsiit
• ●Posterolateraalne fusioon instrumentatsiooniga
• ●Pars'i parandus (direct repair) — noortel madala astme defekti korral

Taastumine ja spordi juurde naasmine

• ●Pars'i stressmurd: ortoos 3–6 kuud, sporti naasmine 4–6 kuu pärast KT-kontrolliga paranemise kinnitamisel
• ●I astme spondülolistees: enamik spordialasid lubatud pärast edukat konservatiivset ravi
• ●Progressiivne sporti naasmine: kõigepealt madal intensiivsus, järk-järgult suurendamine
• ●Regulaarne tuumalihaste treening jätkub ka pärast sümptomite taandumist

Ennetamine

• ●Core-treening vähemalt 3 korda nädalas
• ●Hüperekstensiooni tehnika kontroll ja piiramine
• ●Treeningkoormuse järkjärguline suurendamine
• ●Regulaarne füsioteraapiline hindamine noortel sportlastel hüperekstensioonialadel
• ●Hamstringide ja puusaliigesepainutajate regulaarne venitamine

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas spondülolisteesiga saab sporti teha?

Jah, I–II astme spondülolisteesiga saab enamikul aladel sporti teha pärast edukat ravi ja piisava tuumajõu saavutamist. Hüperekstensioonialad vajavad individuaalset hindamist.

Kas spondülolistees süveneb aja jooksul?

Isthmiline spondülolistees stabiliseerub tavaliselt pärast luulise küpsuse saavutamist. Degeneratiivne tüüp võib vanusega progresseeruda. Regulaarne jälgimine on soovitatav.

Mis vahe on spondülolüüsil ja spondülolisteesil?

Spondülolüüs on pars interarticularis'e stressmurd ilma lüli nihkumiseta. Spondülolistees on lüli nihkumine, mis tekib sageli mõlemapoolse spondülolüüsi tagajärjel.

Kui kaua kestab paranemine?

Spondülolüüsi paranemine ortoosiga võtab 3–6 kuud. Sporti naasmine on tavaliselt võimalik 4–6 kuu pärast. Tuumalihastest treening peab jätkuma püsivalt.

Kokkuvõte

Spondülolistees on lüli nihkumine, mis on eriti levinud noorte sportlaste seas hüperekstensioonialadel. Varajane diagnoos ja konservatiivne ravi (ortoos + tuumalihaste treening) annavad enamikul juhtudel häid tulemusi. Regulaarne core-treening on nii ravi kui ennetamise nurgakivi.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.