Anküloseeriv spondüliit

# Anküloseeriv spondüliit (Bechtere'i tõbi)

Anküloseeriv spondüliit ehk Bechtere'i tõbi on krooniline autoimmuunne põletikuline haigus, mis kahjustab peamiselt lülisamba ja ristluu-niudeluu liigeseid. Haigus esineb sagedamini noortel meestel vanuses 15–30 aastat ja on tugevalt seotud HLA-B27 geeniga. Regulaarne treening on haiguse ravi üks nurgakive.

Mis see haigus on?

Anküloseeriv spondüliit kuulub spondüloartropaatiate gruppi — krooniliste põletikuliste haiguste perekonda, mis mõjutavad lülisamba ja suurte liigeste piirkonda. Haiguse korral ründab immuunsüsteem oma keha kudesid, põhjustades kroonilist põletikku peamiselt sacroiliacaalliigesetes (ristluu-niudeluu liigestes) ja lülisamba väikestes liigestes.

Pikaajaline põletik viib luustumiseni — sidemed ja liigeste kapslid asenduvad luukoega, mis piirab järk-järgult liikuvust. Raskemates staadiumides võivad lülid omavahel kokku kasvada, tekitades nn bambusselja, kus lülisammas muutub jäigaks toruks. Kaasaegne ravi suudab seda protsessi oluliselt aeglustada.

HLA-B27 geen on positiivne umbes 90% patsientidest, kuid mitte kõik HLA-B27 kandjad ei haigestu — geen on riskitegur, mitte diagnoos.

Peamised sümptomid

Peamine sümptom on põletikuline seljavalu, mis erineb oluliselt tavalisest mehaanilisest seljavalust:

• ●Järk-järguline algus — valu tekib salakavalalt, sageli enne 40. eluaastat
• ●Hommikune jäikus — kestab üle 30 minuti, sageli 1–2 tundi
• ●Öine valu — ärkamine varahommikul seljavalu tõttu
• ●Liikumine leevendab — vastand mehaanilisele seljavalule, kus puhkus aitab
• ●Tuharapiirkonna vahelduv valu — sacroiliacaalliigeste kahjustus
• ●Rindkere liikuvuse vähenemine — raskendab sügavalt hingamist

Ekstra-artikulaarsed ilmingud (sümptomid väljaspool lülisamba):

• ●Uveiit (silmapõletik) — äge valu, punetus ja valgustundlikkus, esineb kuni 40% patsientidest
• ●Entesiit — kõõluste kinnituskohtade põletik (Achilleuse kõõlus, plantaarfastsia)
• ●Perifeerne artriit — suurte liigeste (põlv, puus) põletik
• ●Põletikuline soolehaigus — Crohni tõbi, haavandiline koliit

Miks see haigus tekib?

Täpne põhjus pole teada, kuid tegemist on autoimmuunse protsessiga:

Geneetiline eelsoodumus on peamine riskitegur. HLA-B27 geen on tugev ennustaja, perekondlik esinemine on selgelt tõestatud.

Keskkonnategurid — sooleinfektsioonid ja mikrobioomi muutused võivad olla käivitavaks teguriks geneetiliselt eelsoodumuse korral.

Meessugu — mehed haigestuvad 2–3 korda sagedamini, kuigi naistel on haigus sageli alidiagnoositud.

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Noored mehed vanuses 15–30 aastat
• ●HLA-B27 positiivsed inimesed
• ●Perekonnas esineb anküloseerivat spondüliiti
• ●Põletikulise soolehaigusega patsiendid
• ●Psoriaasiga inimesed

Diagnoosimine

Modifitseeritud New Yorgi kriteeriumid on diagnostiliste kliiniliste ja radioloogiliste kriteeriumide standard.

Röntgen näitab sacroiliacaalliigeste kahjustust (skleroos, erosioonid, anküloos) ja hilises staadiumis bambusselja.

MRT sacroiliacaalliigeste näitab varajasi põletikulisi muutusi (luuüdi turse) enne röntgenmuutusi ja on kriitiline varajase diagnoosi jaoks.

Vereanalüüsid: CRP ja settereaktsioon on tõusnud; HLA-B27 on toetav, mitte diagnostiline test.

Schoberi test mõõdab nimmeselja liikuvust — normaalne on üle 5 cm, vähenenud AS-i korral.

Rindkere ekspansioon — alla 2,5 cm on patoloogiline ja viitab rindkere jäikusele.

Mida saab ise teha?

Treening on hädavajalik osa ravist ja igapäevasest elust:

Igapäevased liikuvusharjutused (15–20 minutit):

• ●Rindkere rotatsioon (istudes, käed rinnal) — 3 x 10 kummalegi poole
• ●Kassi-koera harjutus (cat-cow) — 3 x 10 kordust
• ●Seljasirutus (prone extension) — 3 x 10 kordust, 5-sekundiline hoid
• ●Rindkere avamine uksepiidas (pectoral stretch) — 3 x 30 sekundit

Hingamisharjutused — rindkere ekspansiooni säilitamiseks, diafragmaatiline hingamine 5 minutit päevas

Ujumine on ideaalne spordiala — kogu keha liikuvuse treening ilma liigse koormuseta liigestele. Soovitav 2–3 korda nädalas.

Rühiharjutused — küfoosi ennetamine, seina vastas rühi kontroll igapäevaselt

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Hommikune seljavalu ja jäikus, mis kestab üle 30 minuti ja ei leevene puhkusega
• ●Seljavalu kestab üle 3 kuu ja algas enne 40. eluaastat
• ●Äge silmavalu, punetus ja valgustundlikkus (uveiit — vajab kiiret silmaarsti)
• ●Achilleuse kõõluse või kanna piirkonna korduv valu
• ●Rindkere jäikus ja hingamisraskused

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Medikamentoosne ravi:

• ●MSPVA-d (ibuprofeen, naprokseen) — esmavaliku ravimid, pidev kasutamine on sageli efektiivsem kui vajaduspõhine
• ●Bioloogilised ravimid — TNF inhibiitorid (adalimumab, etanercept) ja IL-17 inhibiitorid (secukinumab) patsientidele, kes ei vasta MSPVA-dele
• ●Sulfasalasiin — perifeerse artriidi korral

Füsioteraapia on ravi nurgakivi:

• ●Individuaalne harjutusprogramm liikuvuse säilitamiseks
• ●Manuaalteraapia rindkere liikuvuse parandamiseks
• ●Vesiteraapia — soojaveeline teraapia
• ●Rühiharjutused küfoosi ennetamiseks

Taastumine ja spordi juurde naasmine

Anküloseeriv spondüliit on krooniline haigus — ravi eesmärk on sümptomite kontrollimine, liikuvuse säilitamine ja progressiooni aeglustamine. Kaasaegne ravi (eriti bioloogilised ravimid) on oluliselt parandanud prognoosi.

Sobivad spordialad:

• ●Ujumine (ideaalne)
• ●Jooga ja pilates (liikuvus ja tugevus)
• ●Kõndimine ja kerge jooksmine
• ●Rattasõit (tagage sirge rüht)

Ettevaatust nõudvad spordialad:

• ●Kontaktspordialad (vigastuse risk)
• ●Suure lülisamba koormusega alad (jõutõstmine raskemate kaalundega)
• ●Spordialad, mis nõuavad äärmuslikku lülisamba liikuvust

Ennetamine

Haigust ennast ennetada ei saa, kuid progressiooni saab aeglustada:

• ●Igapäevane treening — regulaarsus on kriitilise tähtsusega
• ●Rühiteadlikkus — vältige küfoosse langust
• ●Rindkere liikuvuse säilitamine — igapäevased rotatsioon- ja sirutusharjutused
• ●Hingamisharjutused — rindkere ekspansioon
• ●Mittesuitsetamine — suitsetamine halvendab haiguse prognoosi
• ●Regulaarsed arstivisiidid — ravimi efektiivsuse jälgimine

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas anküloseeriva spondüliidiga saab sportida?

Jah, treening on haiguse ravi üks olulisemaid osi. Ujumine, jooga ja kõndimine on eriti soovitatavad. Kontaktspordiga tuleb olla ettevaatlik.

Kas haigus paraneb täielikult?

Anküloseeriv spondüliit on krooniline haigus, mis ei para täielikult. Kaasaegne ravi suudab aga sümptomeid hästi kontrollida ja progressiooni aeglustada.

Mis on HLA-B27?

See on geen, mis on positiivne umbes 90% anküloseeriva spondüliidiga patsientidest. Kuid ainuüksi HLA-B27 positiivsus ei tähenda haigust — enamik HLA-B27 kandjatest ei haigestu.

Miks on hommikune jäikus nii oluline sümptom?

Pikk hommikune jäikus (üle 30 minuti) eristab põletikulist seljavalu mehaanilisest. Mehaaniline valu on halvem liikumisel ja paraneb puhkusega, põletikuline valu on vastupidi.

Kokkuvõte

Anküloseeriv spondüliit on krooniline autoimmuunne haigus, mille varajane diagnoos ja aktiivne ravi on kriitilise tähtsusega. Regulaarne treening, eriti ujumine ja liikuvusharjutused, on ravi lahutamatu osa. Kaasaegsete bioloogiliste ravimitega on enamiku patsientide prognoos hea.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.