Radikuliit ehk Ishias

# Radikuliit ehk ishias

Ishias ehk radikuliit on jalga kiirgav valu, mida põhjustab istmikunärvi ärritamine või surve. See pole iseseisev haigus, vaid sümptomite kirjeldus, mille taga on enamasti lülivaheketta prolaps. Hea uudis on, et enamik juhtudest paraneb konservatiivse raviga 6–12 nädala jooksul ilma operatsioonita.

Mis see vigastus on?

Istmikunärv (nervus ischiadicus) on inimkeha suurim ja pikim närv. See moodustub nimme- ja ristluupõimikust (L4–S3 närvijuured) ja kulgeb läbi vaagna tuharasse, sealt mööda reie tagakülge põlveni, kus jaguneb kaheks – säärenärviks ja pindluunärviks.

Ishias tekib, kui mõni nendest närvijuurtest saab surve alla või ärritub. Kõige sagedamini (umbes 90% juhtudest) on põhjuseks lülivaheketta prolaps L4–L5 või L5–S1 tasemel, kus prolapsi fragment surub vastu närvijuurt.

Närv väljub vaagnast piriformise lihase kaudu (sageli selle alt, harvem läbi lihase enda), mis selgitab, miks ka piriformise lihase pinge võib ishiase-sarnaseid sümptomeid põhjustada.

Oluline on mõista, et ishias on sümptom, mitte diagnoos. Ravi eeldab põhjuse väljaselgitamist – kas tegemist on kettaprolapsiga, lülikanali stenoosiga, piriformise sündroomiga või muu seisundiga.

Peamised sümptomid

• ●Jalga kiirgav valu – tüüpiliselt tuharast mööda jala tagakülge, sageli kuni pöiani. Valu võib olla tuikav, põletav, elektrilöögisarnane.
• ●Dermatomaalne jaotus (valu paiknemine näitab kahjustatud juure):
• ●L4 – valu reie eesküljele ja sääre siseküljele, nõrgenenud põlvesirutus
• ●L5 – valu sääre välisküljele ja pöia selgmisele osale, pöia ja suure varba tõstmine nõrgenenud (jalalangetuse oht!)
• ●S1 – valu sääre tagaküljele ja pöia taldmisele osale, varba seismine nõrgenenud
• ●Tuimus ja surisemistunne – paresteesiad jala piirkonnas vastavalt dermatomaalsele jaotusele
• ●Lihasnõrkus – vastavalt kahjustatud närvijuurele
• ●Valu süveneb istumise, köhimise ja aevastamisel – kõhusisene rõhk suurendab survet
• ●Sümptomid on tavaliselt ühepoolsed – ainult ühes jalas

PUNASED LIPUD (vajavad erakorralist sekkumist!):

• ●Cauda equina sündroom – kahepoolsed sümptomid, põie- ja soolefunktsiooni häire, sadulpiirkonna tuimus
• ●Kiiresti progresseeruv nõrkus jalas
• ●Palavik koos seljavaluga (infektsiooni kahtlus)
• ●Vähianamnees koos uue seljavaluga

Miks see vigastus tekib?

Lülivaheketta prolaps – kõige levinum põhjus (umbes 90% juhtudest). Ketta sisemine osa pressib välja ja surub vastu närvijuurt. Eriti sage L4–L5 ja L5–S1 tasemel.

Spinaalstenoos – lülikanali ahenemine, sageli vanusega seotud degeneratiivne protsess. Surub närvijuurtele ja põhjustab neurogeenset klaudikatsiooni (jalgade valu kõndimisel).

Piriformise sündroom – piriformise lihas vaagnas surub istmikunärvile. Eriti levinud jooksjatel ja pikka aega istuvatel inimestel. Oluline diferentsiaaldiagnoos.

Spondülolistees – lülikeha nihkumine ahendab neuraforaamenit (avaust, kust närv väljub).

Degeneratiivsed muutused – osteofüüdid (luulised ülekasved), mis suruvad närvijuurele. Sagedamini vanematel inimestel.

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●30–50-aastased täiskasvanud – ketta degeneratsiooni ja kõrge aktiivsuse kombinatsioon
• ●Istuva tööga inimesed – pikaajaline istumine suurendab kettale survet
• ●Füüsilise tööga inimesed – eriti tõstmine ja keeramine
• ●Ülekaalulised inimesed – suurem koormus lülisambale
• ●Jooksjad – piriformise sündroomi risk
• ●Rasedad – hormoonide mõjul lõdvenevad sidemed ja lülisammas koormub erinevalt
• ●Suitsetajad – halvendab ketta toitumist

Diagnoosimine

Kliinilised testid:

• ●Lasègue'i test (straight leg raise) – selili lamades sirge jala tõstmine. Positiivne, kui radikulaarne valu jalga tekib alla 60°.
• ●Ristatud Lasègue'i test – terve jala tõstmine tekitab valu haiges jalas. Kõrge spetsiifilisus kettaprolapsile.
• ●Neuroloogiline uuring – lihasjõu (müotoomid), tundlikkuse (dermatomaalselt) ja reflekside hindamine:
• ●L4: põlverefleks, põlvesirutaja jõud
• ●L5: pöia dorsaalfleksioon, suure varba tõstmine
• ●S1: achilleuserefleks, plantaarfleksioon

Piltdiagnostika:

• ●MRT nimmeselg – kuldstandard, näitab kompressiooni põhjust, prolapsi asukohta ja suurust
• ●Röntgen – esialgne uuring, välistab luulise patoloogia, kuid ei näita pehmeid kudesid
• ●EMG/ENMG – kroonilistel juhtudel hindab närvikahjustuse ulatust ja aitab eristada radikulopaatiat perifeersest neuropaatiast

Mida saab ise teha?

Liikumine on ravim – pikaajaline voodirežiim on kahjulik! Lühike puhkus (1–2 päeva) ägedaima valu ajal on lubatud, kuid seejärel liikuge nii palju kui valu võimaldab. Kõndimine on parim tegevus.

Kehaasendite kohandamine:

• ●Vältige pikka istumist – tõuske iga 20–30 minuti järel
• ●Kasutage nimmetuge istumisel (väike padi nimmeosa taha)
• ●Magamisel asetage padi põlvede vahele (külili) või põlvede alla (selili)
• ●Vältige ettepoole paindumist ja raskuste tõstmist ägeda episoodi ajal

McKenzie ekstensioonharjutused:

1. Lamage kõhuli 5–10 minutit, lõdvestuge

2. Tõstke ülakeha küünarnukkidele (sfinksi asend), hoidke 30 sekundit

3. Kui valu „tsentraliseerub" (liigub jalast tagasi selja suunas) – see on hea märk!

4. Progresseeruge täissirututuseni (käed sirged)

5. 10 kordust iga 2 tunni järel

Närviliuglemisharjutused (nerve flossing):

1. Istuge tooli serval, painutage pea ette

2. Sirutage aeglaselt kahjustatud jala põlv sirgemaks

3. Kui venitus on tugev, painutage pea taha

4. Korrake 10 korda, rahulikult

Piriformise venitus:

1. Lamage selili, asetage kahjustatud jala pahkluu teise jala põlvele

2. Tõmmake alumise jala põlve rinna poole

3. Tunnete venitust tuharas

4. Hoidke 30 sekundit, 3 korda

Valuvaigistid – MSPV-d (ibuprofeen 400 mg, naprokseen 500 mg) arsti juhendamisel. Neuropaatilise valu korral võib arst määrata gabapentiini või pregabaliini.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Kohe erakorralisse – põie- või soolefunktsiooni häired, sadulpiirkonna tuimus, kiiresti progresseeruv nõrkus mõlemas jalas (cauda equina sündroom!)
• ●Progresseeruv lihasnõrkus jalas (jalalangetuse oht)
• ●Valu on nii tugev, et häirib und ja igapäevaelu oluliselt
• ●Sümptomid ei vähene 6 nädala jooksul koduraviga
• ●Palavik koos seljavaluga
• ●Anamneesis vähihaigus koos uue seljavaluga

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Füsioteraapia – ravi nurgakivi:

• ●McKenzie meetod (suunatud eelistuse harjutused)
• ●Tuumlihaste treening (core stability)
• ●Närvimobiliseerimistehnikad
• ●Kehahoiaku korrigeerimine ja ergonoomika nõustamine

Epiduraalne kortikosteroidi süst – närvijuure ümbruse süstimine. Pakub leevendust 50–80% patsientidest, eriti ägeda valu korral. Võimaldab alustada aktiivsemat füsioteraapiat.

Medikamentoosne ravi:

• ●MSPV-d (ibuprofeen, naprokseen, diklofenak) lühiajaliselt
• ●Neuropaatilise valu ravimid (gabapentiin, pregabaliin) vajadusel
• ●Lihasrelaksandid lühiajaliselt tugeva lihaspinge korral

Kirurgiline ravi (mikrodiskektoomia):

• ●Näidustatud cauda equina sündroomi korral (ERAKORRALISELT!)
• ●Progresseeruv neuroloogiline defitsiit
• ●Konservatiivsele ravile mitteallumise korral üle 6–12 nädala
• ●Edukuse määr 85–95%

Taastumine ja spordi juurde naasmine

1.–2. nädal (äge faas): valuvaigistid, kerge liikumine (kõndimine), kehaasendite kohandamine, McKenzie harjutused.

3.–6. nädal (aktiivne taastumine): füsioteraapia algab, tuumlihaste treening, närvimobiliseerimine, järk-järguline igapäevategevuste juurde naasmine.

7.–12. nädal (tugevdamine): progressiivne jõutreening, kardiovaskulaarne treening (jalgratas, ujumine), jooksutreeningu algus.

3.–6. kuu (spordi juurde naasmine): täismahus treeningule naasmine tingimusel, et:

• ●Valu puudub igapäevategevustes
• ●Neuroloogilised sümptomid (tuimus, nõrkus) on taandunud
• ●Tuumlihaste jõud on taastunud
• ●Lasègue'i test on negatiivne
• ●Sportlane oskab õiget tehnikat (tõstmine, kehahoiak)

Enamik ishiase episoode laheneb 6–12 nädala jooksul. Patsiendi teadlikkus heast prognoosist vähendab ärevust ja parandab ravitulemusi.

Ennetamine

• ●Tuumlihaste regulaarne treening – stabiliseerib lülisammast ja vähendab kordumise riski
• ●Õige tõstmistehnika – tõstke jalgedega, hoidke raskus keha lähedal
• ●Regulaarne liikumine – vältige pikaajalist istumist, liikuge iga 30 minuti järel
• ●Ergonoomika – reguleerige töökoht, kasutage nimmetuge
• ●Tervislik kehakaal – vähendab lülisambale mõjuvat koormust
• ●Suitsetamisest loobumine – parandab ketta ja närvide toitumist
• ●Piriformise ja tagumiste reielihaste venitamine – eriti jooksjatel ja istuvatel inimestel
• ●Seljalihaste regulaarne venitamine – säilitab lülisamba liikuvuse

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas ishias paraneb iseenesest?

Jah, enamik ishiase episoode (kuni 90%) paraneb konservatiivse raviga 6–12 nädala jooksul. Keha suudab prolapsi fragmenti osaliselt resorbeerida. Oluline on jätkata liikumist ja mitte jääda pikaks ajaks voodisse.

Mis vahe on ishiasel ja diskiprolapsil?

Ishias on sümptom (jalga kiirgav valu), diskiprolaps on üks selle sümptomi põhjustest (kõige levinum, ~90%). Ishiast võivad põhjustada ka spinaalstenoos, piriformise sündroom ja muud seisundid.

Kas ishiasega tohib sportida?

Ägeda episoodi ajal tuleks koormavaid tegevusi vältida. Kuid kõndimine, ujumine ja jalgrattasõit on sageli võimalikud ja soovitatavad kohe, kui valu lubab. Spordi juurde naasmine on tavaliselt võimalik 3–6 kuu jooksul.

Millal on operatsioon vajalik?

Operatsiooni vajab vaid umbes 10% patsientidest – eelkõige cauda equina sündroomi, progresseeruva lihasnõrkuse või pikaajalise konservatiivsele ravile mitteallumise korral.

Kas istmikunärvi saab „kinni jääda"?

See on levinud müüt. Närv ei jää tegelikult „kinni" – pigem saab ta surve alla prolapsi, osteofüütide või lihaspinge tõttu. Närvi saab mobiliseerida spetsiifiliste harjutustega.

Kokkuvõte

Ishias ehk radikuliit on levinud seisund, mille prognoos on enamasti hea – kuni 90% juhtudest paraneb konservatiivse raviga. Oluline on jätkata liikumist (mitte jääda voodisse), teha McKenzie harjutusi ja tuumlihaste treeningut. Punaste lippude (cauda equina sündroomi sümptomid) korral tuleb pöörduda viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.