Lülikeha ehk kompressioonmurd
DEFINITSIOON
Lülikeha kompressioonmurd on lülikeha kokku vajumine aksiaalse (vertikaalselt mõjuva) jõu toimel. Lülikeha eesmine osa vajub kokku ja muutub kiilasjaks, samal ajal kui tagumine sein võib jääda terveks. See on üks levinumaid seljapiirkonna murde.
MEHHANISM
- ●Aksiaalse jõu mõju — kukkumine jalgadele või tuharasse, kus jõud kandub lülisambale
- ●Fleksioon + aksiaalsetõu — ettepaindutuse ja vertikaalse löögi kombinatsioon
- ●Spordiga seotud — võimlemine (maandumine), sukeldummine, ratsutamine, mäesuusatamine
- ●Stressmurd — korduv subkliiniline koormus, eriti sõudjatel ja võimlejatel
- ●Minimaalne trauma osteoporoosi korral — isegi köhimine või ettepaindutus võib põhjustada murrdu
RISKIFAKTORID
- ●Osteoporoos — peamine riskifaktor vanemaealiste puhul (eriti postmenopausaalsed naised)
- ●Korduv vertikaalkoormus — spordialad nagu võimlemine, sukeldummine, CrossFit
- ●Pikaajalised kortikosteroidid — nõrgendavad luud
- ●D-vitamiini ja kaltsiumi puudus
- ●Suitsetamine — halvendab luu ainevahetust
- ●Madal kehakaal ja toitumishäired — eriti naissportlastel (RED-S sündroom)
- ●Varasemad lülimurrud — suurendavad järgmise murru riski 5 korda
LOKALISATSIOON
Kõige sagedamini esineb kompressioonmurd torakolumbaalsel üleminekul (T11–L2), kuna:
- ●See on jäigema rindkere ja liikuvama nimmeosa üleminekukoht
- ●Biomehaaniline stressikontsentratsioon on siin suurim
- ●Lisaks esineb rindkere keskmises osas (T6–T8) osteoporoosi korral
SÜMPTOMID
Äge kompressioonmurd:
- ●Äge tugev lokaalne seljavalu — tekib vigastuse hetkel
- ●Valu süveneb liikumisel, köhimisel, aevastamisel
- ●Seljapiirkonna lihaste spasm
- ●Palpatoorne hellus kahjustatud lüli kohal
- ●Valu sirge seismisel ja kõndimisel, leeveneb lamamisel
Krooniline/järk-järguline:
- ●Valu areneb aeglaselt (osteoporootiline murd)
- ●Küfootiline deformatsioon — kasvav kumerus
- ●Pikkuse kaotus — iga kompressioonmurd võib vähendada kasvu 1–2 cm
- ●Krooniline seljavalu
Neuroloogiline oht (harv, kuid tõsine):
- ●Kui tagumine sein on kahjustatud, võib luufragment suruda seljaajule
- ●Jalgade nõrkus, tuimus, põie-/soolefunktsiooni häire — vajab erakorralist sekkumist
DIAGNOOSIMINE
- ●Röntgen — näitab lülikeha kõrguse vähenemist ja kiiljas deformatsiooni, esimene uuring
- ●CT — täpsem luuliste struktuuride hindamine, tuvastab tagumise seina kahjustuse
- ●MRT — eristab ägedat ja kroonilist murdu (luuüdi turse ägedas faasis), näitab seljaaju seisundit, välistab patoloogilist murdu (tuumor)
- ●Luudensitomeetria (DXA) — osteoporoosi hindamine, T-skoor <-2.5 on osteoporoos
- ●Vereanalüüsid — kaltsiumi, D-vitamiini, kilpnäärme ja paratüreoidhormoonid
RAVI
Konservatiivne ravi (enamik stabiilseid murde):
- ●Valuvaigistid — paratsetamool, MSPVA-d, vajadusel opioidid lühiajaliselt
- ●Ortoosiga ravi — TLSO korsetiga 8–12 nädalat, piirab lülisamba liikumist ja soodustab paranemist
- ●Varane mobiliseerimine — pikaajaline voodirežiim on kahjulik (lihaskadu, tromboos, osteoporoosi süvenemine)
- ●Füsioteraapia — isomeetrilised harjutused alguses, progressiivne tugevdamine pärast paranemist
- ●Osteoporoosi ravi — bisfosfonaadid, kaltsium, D-vitamiin
Minimaalselt invasiivne ravi (püsiva valu korral):
- ●Vertebroplastika — luutsemendi süstimine kokku vajunud lülikeha sisse, stabiliseerib ja vähendab valu
- ●Küfoplastika — enne tsemendi süstimist paisutatakse lülikehas ballooni, et taastada kõrgust
- ●Näidustatud: valu, mis ei allu 4–6 nädala konservatiivsele ravile
Kirurgiline ravi:
- ●Ebastabiilsed murrud — tagumine sein kahjustatud, neuroloogiline defitsiit
- ●Instrumentatsioon ja fusioon — metallkonstruktsioonidega stabiliseerimine
ENNETAMINE
- ●Luutervise hoidmine — piisav kaltsium (1000–1200 mg/päevas), D-vitamiin (800–2000 IU/päevas)
- ●Koormuskandev treening — tugevdab luutihedust
- ●Õige tehnika spordis — maandumistehnika, tõstmistehnika
- ●Osteoporoosi sõeluuring — vanuse ja riskifaktorite põhjal
- ●Kukkumise ennetamine — tasakaalutreening, kodukeskkonna ohutus
NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.