Fassettliigese valusündroom

# Fassettliigese valusündroom

Fassettliigese valusündroom on üks sagedasemaid seljavalu põhjuseid, eriti sportlastel, kes sooritavad korduvaid selja sirutus- ja pöördliigutusi. Sündroom põhjustab lokaalset valu ilma närvijuure kompressioonita — see tähendab, et jalga kiirguvat tuimust ja nõrkust tavaliselt ei esine. Seisund on hästi ravitav füsioteraapia ja vajadusel süstiraviga.

Mis see vigastus on?

Fassettliigesed (zygapophyseal joints) on väikesed sünoviaalliigesed, mis ühendavad lülisamba tagumisel osal kõrvutiasetsevaid lülisid. Iga lülisambasegmendis on kaks fassettliigest (parem ja vasak), kokku 48 liigest kogu lülisambas.

Fassettliigesed täidavad mitmeid ülesandeid: juhivad ja piiravad lülisamba liikumist (eriti sirutust ja pööret), kannavad 10–20% aksiaalsest koormusest (sirutuses kuni 30%) ja on kaetud liigesekõhrega ning ümbritsetud liigesekapsliga. Iga liigest innerveerib medial branch närv — oluline detail, sest selle närvi blokeerimine on nii diagnostiline kui terapeutiline võimalus.

Kõige sagedamini tekitavad valu nimme- ja kaelalülisamba fassettliigesed.

Peamised sümptomid

• ●Lokaalne seljavalu — nimme- või kaelpiirkonnas, ühel või mõlemal pool
• ●Valu süveneb sirutamisel ja pööramisel — iseloomulik tunnus
• ●Valu väheneb painutamisel — fleksioon leevendab koormust fassettliigeste
• ●Hommikune jäikus — halvem hommikul ja pärast pikemat paigalolekut
• ●Valu kiirgub tuharatesse ja reie tagaküljele (nimme puhul) — kuid MITTE alla põlve
• ●Kaela puhul — valu pea tagaosas, õlas ja abaluude piirkonnas
• ●Puudub radikulopaatia — pole jala tuimust, nõrkust ega refleksimuutusi
• ●Valu pikaajalise seismise ja selja tahapoole painutamise korral

Miks see vigastus tekib?

Degeneratiivsed muutused — vanusega liigesekõhr kulub ja tekib artroosi.

Krooniline ülesirutus — spordialad nagu iluvõimlemine, rütmiline võimlemine ja tagumised sillad koormavad fassettliigeseid tugevalt.

Lülivaheketta degeneratsioon — ketta kõrguse vähenemisel suureneb fassettliigeste koormus kompensatoorselt.

Ebaõige treeningtehnika — liigne seljasirutus kangitõstetel ja kükkidel.

Trauma — otsene löök, piitsahoobi sündroom kaelale.

Spondülolistees — lüli nihkumine tekitab fassettliigeste liigse koormuse.

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Iluvõimlejad ja rütmilised võimlejad (ülesirutus)
• ●Jõutõstjad (liigne lordoos tõstetel)
• ●Golfimängijad ja tennisistid (rotatsioon + sirutus)
• ●Vanemad sportlased degeneratiivsete muutustega
• ●Ülekaalulised inimesed (suurem nimmepiirkonna koormus)

Diagnoosimine

Kliiniline uuring: lokaalne palpatoorne hellus fassettliigeste kohal, valu provotseerimine sirutamisel ja rotatsioonil.

Kemp'i test: kombineeritud ekstensioon ja rotatsioon provoseerib kahjustatud poole valu — üks spetsiifilisemaid teste.

Radioloogia: röntgen ja CT näitavad artroosit (osteofüüdid, liigespilu ahenemine). MRT näitab liigesevedelikku ja põletikulist turset.

Diagnostiline fassettliigeseblokk — KULDSTANDARD: lokaalanesteetikumi süst medial branch närvi blokeerib valu. Kui valu väheneb üle 50%, kinnitab see diagnoosi. Topeltblokk (kahe erineva anesteetikumiga) suurendab diagnostilist täpsust.

Mida saab ise teha?

Tuumalihaste harjutused (igapäevaselt):

• ●Plank — 3 x 30–60 sekundit, neutraalne lülisammas
• ●Dead bug (surnud putukas) — 3 x 10 kummalgi poolel
• ●Bird dog (linnutreening) — 3 x 10 kummalgi poolel
• ●Sild (glute bridge) — 3 x 15 kordust

Fleksiooniharjutused:

• ●Põlved rinnale — lamades, tõmmake põlved rinnale ja hoidke 30 sekundit
• ●Kassi harjutus (cat stretch) — 3 x 10 kordust
• ●Child's pose — hoidke 30–60 sekundit

Soojusravi — soojapadi 20 minutit leevendab lihaspinget ja parandab vereringet.

Kehahoiaku teadlikkus — vältige liigset nimmelordoosi seismise ja istumise ajal.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

• ●Seljavalu kestab üle 4 nädala ja ei leevene eneseabiga
• ●Valu segab und ja igapäevaseid tegevusi
• ●Valu kiirgub alla põlve (viitab pigem ketaprobleemile)
• ●Tekib jalgade nõrkus või tuimus (neuroloogiline defitsiit)

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Konservatiivne ravi:

• ●Füsioteraapia — tuumalihaste tugevdamine ja fleksiooniharjutused
• ●Manuaalteraapia — mobilisatsioonid ja manipulatsioonid
• ●MSPVA-d põletiku ja valu leevendamiseks
• ●Soojusravi — lihasrelaksatsioon

Süstiravi:

• ●Fassettliigesesisene kortikosteroidi süst — lokaalanesteetikum + kortikosteroid
• ●Medial branch blokaad — nii diagnostiline kui terapeutiline

Kroonilistel juhtudel:

• ●Radiofrekventsablatsioon (RFA) — medial branch närvi termiline kahjustamine, mis katkestab valutunnetuse 6–18 kuuks. Närvid võivad taastuda, protseduur on korratav. Edukuse määr 60–80%.

Taastumine ja spordi juurde naasmine

• ●Äge faas (0–4 nädalat): valu kontroll, kehahoiaku korrektsioon, kerged harjutused
• ●Taastumisfaas (4–12 nädalat): progressiivsed tuumalihaste harjutused, spordispetsiifiline treening
• ●Pärast RFA-d: koormuse suurendamine 1–2 nädala pärast protseduurist

Spordi juurde naasmise kriteeriumid:

• ●Valuvaba igapäevane liikumine (ka sirutamine ja pööramine)
• ●Tugev kehatüve muskulatuur
• ●Õige treeningtehnika omandatud

Ennetamine

• ●Tugev kere — regulaarne tuumalihaste treening vähemalt 3 korda nädalas
• ●Õige treeningtehnika — eriti jõuharjutustel, vältige liigset nimmeselga sirutust
• ●Kehahoiaku teadlikkus — vältida pikaajalist seismist liigselt sirutatud asendis
• ●Regulaarsed liikuvusharjutused — lülisamba mobiilsuse säilitamine
• ●Kehakaalu kontrollimine — ülekaal suurendab nimmepiirkonna koormust

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kuidas eristada fassettliigese valu kettaherniast?

Fassettliigese valu on lokaalne ja ei kiirgu alla põlve. Kettahernia valu kiirgub sageli kogu jala pikkuses ja kaasneb tuimus/nõrkus. Fassettliigese valu süveneb sirutamisel, kettahernia valu painutamisel.

Kas radiofrekventsablatsioon on valulik?

Protseduur tehakse lokaalanesteesiaga ja on hästi talutav. Pärast protseduuri võib esineda mõnepäevane valulikkus.

Kui kaua RFA toime kestab?

Tavaliselt 6–18 kuud. Närvid võivad taastuda ja protseduuri saab vajadusel korrata.

Kas fassettliigese artroosiga saab jõutreeningut teha?

Jah, õige tehnikaga. Vältige liigset lordoosi ja sirutust. Tuumalihaste treening on isegi kasulik.

Kokkuvõte

Fassettliigese valusündroom põhjustab lokaalset seljavalu, mis süveneb sirutamisel ja pööramisel. Diagnoos kinnitatakse blokaadiga. Konservatiivne ravi (tuumalihaste treening, füsioteraapia) on efektiivne ja kroonilistel juhtudel aitab radiofrekventsablatsioon.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.