Diski prolaps

# Diski prolaps (kettahernia)

Diski prolaps ehk lülivaheketta songa on seisund, kus lülisamba ketta sisemine pehme tuum pressib läbi välimise kiudkõhre rõnga ja võib suruda närvijuurt. See on üks levinumaid seljavalu ja ishialgia põhjuseid, kuid hea uudis on see, et 90% patsientidest paraneb ilma operatsioonita konservatiivse raviga.

Mis see vigastus on?

Lülivahekettas (diskid) asuvad kahe lülikeha vahel ja täidavad amortisaatori rolli. Iga ketas koosneb kahest osast:

• ●Annulus fibrosus (kiudkõhre rõngas) — tugev kiuline väliskiht, mis hoiab ketast koos
• ●Nucleus pulposus (pehme tuum) — geeljas keskosa, mis jaotab koormust ja tagab painduvuse

Terve ketas on elastne ja vastupidav, kuid vananemise, ülekoormuse ja traumade tagajärjel võib ketas kahjustuda. Vigastus jaguneb kolme raskusastmesse:

1. Protruusioon — ketta ettevõlvumine, rõngas on terve

2. Ekstrusioon (prolaps) — tuum pressib läbi rõnga, kuid on endiselt kettas kinni

3. Sekvestreerimine — tuumast eraldunud fragment liigub seljaajukanalis

Kõige sagedamini tekib prolaps nimmepiirkonnas (L4–L5 ja L5–S1 vahel), kus mehaaniline koormus on suurim.

Peamised sümptomid

Nimmepiirkonna prolaps (kõige levinum):

• ●Alaseljavalu koos ishiasega — valu kiirgub tuharast mööda jalga alla
• ●Istumisvalu — süveneb istumisel, köhimisel, aevastamisel
• ●Tuimus ja surin jalas või jalalabas
• ●Lihasnõrkus — raskus varvastel või kannal kõndimisel
• ●Achilleuse refleksi nõrgenemine

Kaela piirkonna prolaps:

• ●Kaelavalu koos kiirgumisega õlga ja kätte
• ●Sõrmede tuimus ja surinad
• ●Käe haardejõu nõrgenemine

Miks see vigastus tekib?

Korduv kõverdus- ja pöördkoormus lülisambale on peamine mehhanism — eriti tõstmine kõvera seljaga tekitab ketale ebaühtlast koormust.

Degeneratiivsed muutused — vanusega väheneb kettaste veesisaldus ja elastsus, muutes need haavatavamaks.

Äkiline raske koormuse tõstmine ilma ettevalmistuseta.

Istuv eluviis nõrgendab kehatüve lihaseid ja suurendab kettale mõjuvat rõhku.

Suitsetamine vähendab kettakoe verevarustust ja kiirendab degeneratsiooni.

Spordialad: jõutõstmine, maadlus, iluvõimlemine ja golf on kõrgema riskiga.

Kellel seda kõige sagedamini esineb?

• ●Jõutõstjad ja maadlejad
• ●Istuva eluviisiga inimesed vanuses 30–50
• ●Suitsetajad
• ●Ülekaalulised
• ●Geneetilise eelsoodumusega inimesed
• ●Raskeveokijuhid (vibratsioon)

Diagnoosimine

Kliiniline uuring: Lasegue'i test (sirge jala tõstmine) — positiivne, kui jalga tõstes alla 60 kraadi tekib valu, mis kiirgub jalga. Neuroloogiline testimine hindab reflekse, tundlikkust ja lihasjõudu.

MRT on kuldstandard — näitab prolapsi täpset asukohta, suurust ja närvijuure kompressiooni ulatust.

CT on kasulik luuliste muutuste hindamiseks.

EMG (elektromüograafia) hindab närvijuhtivust raskematel juhtudel.

Mida saab ise teha?

• ●Lühiajaline puhkus (1–2 päeva), seejärel järk-järguline aktiivsuse suurendamine
• ●McKenzie harjutused — seljasirutus kõhuli lamades (prone press-up): 3 x 10 kordust, mitu korda päevas
• ●Kerge kõnd — 15–30 minutit mitu korda päevas, valusignaalide piires
• ●Soojusravi — soojapadi alaseljale 20 minutit
• ●Valuvaigistid — paratsetamool või ibuprofeen vastavalt juhendile
• ●Vältida — pikaajaline istumine, raskuste tõstmine, sügavad painutused

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Punased lipud — ERAKORRALINE (helista 112):

• ●Uriini- või roojapidamatus (cauda equina sündroom)
• ●Tuimus istmikuliigese piirkonnas (sadulanesteesia)
• ●Progresseeruv mõlemapoolne jalgade nõrkus

Pöördu arsti poole:

• ●Valu kiirgub jalga ja ei leevene 2 nädala jooksul
• ●Jalgas on tuimus, surin või nõrkus
• ●Valu on nii tugev, et segab und ja igapäevaseid tegevusi
• ●Konservatiivne ravi ei anna tulemust 6 nädala jooksul

Füsioteraapia ja ravi võimalused

Konservatiivne ravi (90% patsientidest paraneb ilma operatsioonita):

• ●McKenzie meetod — suunaga eelistusega teraapia, sageli sirutusharjutused
• ●Kehatüve stabilisatsiooniharjutused — plank, sild, bird dog
• ●Manuaalteraapia — mobilisatsioonid ja traktsioon
• ●Epiduraalsed kortikosteroidsüstid tugevama radikulopaatia korral

Medikamentoosne ravi:

• ●Paratsetamool ja MSPV-d (ibuprofeen, diklofenak) ägedale valule
• ●Lihasrelaksandid lihaspinge leevendamiseks
• ●Gabapentiin või pregabaliin neuropaatilise valu korral

Kirurgiline ravi on näidustatud:

• ●Cauda equina sündroom (erakorraline!)
• ●Progresseeruv neuroloogiline defitsiit
• ●Konservatiivne ravi ei ole 6–12 nädala jooksul tulemust andnud
• ●Mikrodiskektoomia on kõige levinum operatsioon — minimaalselt invasiivne

Taastumine ja spordi juurde naasmine

Konservatiivse ravi korral:

• ●1.–2. nädal: puhkus, McKenzie harjutused, kerge kõnd
• ●2.–6. nädal: progressiivsed kehatüve harjutused, ujumine, rattasõit
• ●6.–12. nädal: spordispetsiifiline treening, jõutreening kontrollitud tingimustes
• ●3.–6. kuu: täismahu treening olenevalt spordialast

Pärast operatsiooni:

• ●2.–4. nädal: füsioteraapia algab, kerge liikumine
• ●4.–8. nädal: progressiivsed harjutused
• ●3.–6. kuud: spordi juurde naasmine

Spordi juurde naasmise kriteeriumid:

• ●Valuvaba igapäevane liikumine
• ●Täielik kehatüve jõud ja stabiilsus
• ●Valuvaba spordispetsiifiline liigutus (tõstmine, pööramine)
• ●Neuroloogiline uuring normaalne

Ennetamine

• ●Õige tõstmistehnika — alati sirge selg, koormuse tõstmine jalgadega
• ●Kehatüve stabilisatsiooniharjutused — plank (3 x 60 sek), sild (3 x 15), bird dog (3 x 10)
• ●Istumispausid — iga 30–45 minuti tagant seismine ja liikumine
• ●Regulaarne füüsiline aktiivsus — ujumine on ideaalne
• ●Suitsetamisest loobumine — parandab kettakoe verevarustust
• ●Kehakaalu kontrollimine
• ●Ergonoomika — õige töökoha seadistus, auto istumetoetus

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas diski prolaps paraneb ilma operatsioonita?

Jah, 90% juhtudest paraneb konservatiivse raviga 6–12 nädala jooksul. Operatsioon on vajalik ainult tõsiste neuroloogiliste sümptomite korral.

Kas jõusaali tohib minna?

Jah, pärast ägeda faasi möödumist. Alustage kehatüve stabilisatsiooniharjutustega ja vältige esialgu raskeid tõsteid. Konsulteerige füsioterapeudiga.

Kas prolaps võib korduda?

Jah, kordumise risk on 5–15%. Ennetamiseks on oluline kehatüve lihaste treening ja õige tõstmistehnika.

Mis vahe on prolapsi ja protrusiooni vahel?

Protrusiooni korral ketas vaid ettevõlvub, aga rõngas on terve. Prolapsi korral tuum pressib läbi rõnga. Protruusioon on kergem ja paraneb sageli kiiremini.

Kokkuvõte

Diski prolaps on levinud, kuid enamasti hästi ravitav seisund. 90% patsientidest paraneb konservatiivse raviga. Kehatüve lihaste treening, õige tõstmistehnika ja aktiivne eluviis on nii ravi kui ennetamise alustala. Cauda equina sündroom on erakorraline seisund, mis vajab kiirabi.

See artikkel on informatiivse iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni.