Diski prolaps

Diski prolaps ehk lülivahekettas songa on seisund, kus lülisamba kettad (diskid) kahjustuvad ja nende sisemine pehme tuum (nucleus pulposus) pressib läbi välimise kiudkõhre rõnga (annulus fibrosus). See on üks levinumaid selja- ja jäsemevalu põhjuseid, mis esineb sageli sportlastel ja füüsiliselt aktiivsetel inimestel.

KIRJELDUS

Lülivahekettas asub kahe lülikeha vahel ja täidab amortisaatori rolli. Kettad koosnevad kahest osast: annulus fibrosus (kiudkõhre rõngas) on tugev kiuline väliskiht, mis hoiab ketast koos, ja nucleus pulposus (pehme tuum) on geeljas keskosa, mis jaotab koormust ja tagab painduvuse. Terve ketas on elastne ja vastupidav, kuid vananemise, ülekoorumuse ja traumade tagajärjel võib ketas kahjustuda. Vigastus jaguneb kolme tüüpi: protruusioon (ketta ettevõlvumine), ekstrusioon (prolaps — tuum pressib läbi rõnga) ja sekvestratsioon (tuumast eraldunud fragment liigub vabalt seljaajukanalis).

PÕHJUSED

• ●Korduv kõverdus- ja pöördkoormus lülisambale (tõstmine kõvera seljaga)
• ●Degeneratiivsed muutused (vanusega ketaste veesisaldus väheneb)
• ●Äkiline raske koormuse tõstmine
• ●Vibratsioon (nt raskeveokijuhid)
• ●Istuv eluviis ja nõrgad kehatüve lihased
• ●Suitsetamine (vähendab kettakoe verevarustust)
• ●Geneetiline eelsoodumus
• ●Spordialad: jõutõstmine, maadlus, iluvõimlemine, golf

SÜMPTOMID

Nimmepiirkonna prolaps (kõige levinum, L4-L5, L5-S1):

• ●Alaseljavalu, mis kiirgub tuharasse ja jalga (ishias)
• ●Valu süveneb istumisel, köhimisel, aevastamisel
• ●Tuimus ja surin jalas või jalalabas
• ●Lihasnõrkus (nt raskus varvastel kõndimisel)
• ●Achilleuse refleksi nõrgenemine

Kaela piirkonna prolaps:

• ●Kaelavalu koos kiirgumisega õlga ja kätte
• ●Sõrmede tuimus ja surinad
• ●Käe haardejõu nõrgenemine

Punased lipud (cauda equina sündroom) — nõuab erakorralist abi:

• ●Uriini- või roojapidamatus
• ●Tuimus istmikuliigese piirkonnas (sadulanesteesia)
• ●Progresseeruv jalgade nõrkus
• ●Mõlema jala tugev valu

DIAGNOOSIMINE

• ●Arstlik läbivaatus: neuroloogiline testimine, sirge jala tõstmise test (Lasegue)
• ●MRT (magnetresonantstomograafia): kuldstandard, näitab prolapsi asukohta ja suurust
• ●CT (kompuutertomograafia): luuliste muutuste hindamiseks
• ●EMG (elektromüograafia): närvijuhtivuse hindamiseks raskematel juhtudel

RAVI

Konservatiivne ravi (90% patsientidest paraneb ilma operatsioonita):

• ●Lühiajaline puhkus (1–2 päeva), seejärel järk-järguline aktiivsuse suurendamine
• ●Valuvaigistid: paratsetamool, MSPV-d (ibuprofeen, diklofenak)
• ●Lihasrelaksandid lihaspinge leevendamiseks
• ●Füsioteraapia: McKenzie meetod, kehatüve stabilisatsiooniharjutused, venitused
• ●Epiduraalsed kortikosteroidisüstid tugevama valu korral

Kirurgiline ravi (näidustused):

• ●Cauda equina sündroom (erakorraline!)
• ●Progresseeruv neuroloogiline defitsiit
• ●Konservatiivne ravi ei ole 6–12 nädala jooksul tulemust andnud
• ●Tugev valu, mis ei allu ravile

ENNETAMINE

• ●Konservatiivse ravi korral paranevad enamik patsiente 6–12 nädala jooksul
• ●Operatsiooni järel algab füsioteraapia 2–4 nädala pärast
• ●Spordi juurde naasmine: 3–6 kuud olenevalt spordialast
• ●Kehatüve lihaseid tugevdavad harjutused on olulised retsidiivi ennetamiseks
• ●Vältida tuleb rasket tõstmist ja ülekoorumust vähemalt 3 kuud
• ●Õige tõstmistehnika: alati sirge selg, koormuse tõstmine jalgadega
• ●Regulaarsed kehatüve stabilisatsiooniharjutused (plank, sild)